31.mail 2003 Kaharsöödi talus toimunud kolmandal ERTÜ üldkoosolekul võeti vastu uus põhikiri ja valiti kaheks järgnevaks aastaks uus juhatus.
Häli Rätsep
Olen Häli Rätsep. Kasvatan kahte emast labradori: kollane 4-aastane Lonni ja 18 kuune pruun Clem. Lonni võtmisega sain külge “koerapisiku”. Olin varem vandunud, et võtan koera sõbraks ja ei hakka kunagi käima näitustel. Poole aasta möödudes pidin oma sõnu sööma, aastase Lonniga käisin mööda Eestit kõigil näitustel, kuhu labradoridel asja oli. Tegelen mõlema koeraga sõnakuulelikkusega, Lonniga oleme käinud tõukatsetreeningutel, Clemiga on see plaanis algaval hooajal.
ERTÜ liige olen olnud aastast 2000 ning sama kaua ka juhatuses. Kuulun näitusetoimkonda ja olen kaasa aidanud ka muude ürituste läbiviimisel, näit. esimesed ERTÜ suvepäevad 2000. aastal Kurkses.
www.hot.ee/labradorblondie/">www.hot.ee/labradorblondie/
Kalvo Kriisk (24)
Haridus: Kõrgem.
Töökoht: AS Tallinna Sadam.
Retriiverid: 2 kuldset + 1 kaasomandis (3,5 aastane Šel Fantastika ja 10 kuune Forta Herkus) ja Eesti esimene kiharakarvaline retriiver (Vimpulan Uskalias Ulrika).
Koerad: Koerasõber olen olnud terve oma teadliku elu, 6.aastaselt alustasin koerte piltidega postkaartide ja markide kogumisest, mis nüüdseks on soiku jäänud. 12.aastaselt ostsime õdedega 3 peale Pärnust puudlikutsika, kes kahjuks hukkus 4.a tagasi. See andis tõuke uue koera soetamiseks ja valituks osutus retriiveri tõug. Põhjuseks retriiverite iseloom, õppimistahe, outlook.
Liige: ERTÜ alates 2000, EKRÜ alates 2000, Soome kiharakarvaliste retriiverite TÜ liige alates 2001.
Programm: Eestis arvatakse, et retriiverid on ainult 2 tõugu: kuldsed ja labradorid (isegi neid laiemavalikkus ajab omavahel aegajalt segi). Minu sooviks on tutvustada ka teisi maailmas levinud toredaid retriiveri tõuge ja miks mitte aidata kaasa nende levikule Eestis. Soovin, et ERTÜ ei oleks ainult mingi pisikese asjaarmastajaid ühendav klubi vaid töötaks ka avalikkusle. Aretusöös ei ole kõige tähtsam kutsika välimus vaid tervis, seoses sellega pean tähtsaks, et aretuses kasutatakse ainult terveid koeri.
Raija Raun
raija@voimax.ee
Kaidi Reiljan-Sihvart
Olen 26-aastane, elukutselt jurist ning Eesti Retriiverite Tõuühingu liige alates 2000. aastast.
Labradori retriiverite fänniks sain peale seda, kui 1999.a. alguses saabus meie perre hilinenud jõulukingitusena väike must Saara. 2002. aastal sündis Saara esimene pesakond (9 musta vahvat kutsikat), seega olen saanud hea kogemuse ka pesakonna üleskasvatamisel. Kuna Saara pesakonna kutsikatest jätsime endale vahetu iseloomu ja karupoja moodi väljanägemisega Mõmmi, kasvab meie peres hetkel kaks mõnusat labradoritüdrukut.
Eesti Retriiverite Tõuühingu juhatuse liikmena loodan abiks olla ühingu juriidiliste probleemide lahendamisel, samuti tõuaretuse küsimustes ning kindlasti jätkata ühingu ajakirja toimetuses.
Minu kandidatuuri seadsid üles Riin Kooli-Kõnnussaar ja Maarika Lauringson.
Margus Merima (35)
Oma kogemuse põhjal saan öelda, et retriiver on üks mõnusamaid koeratõuge, keda inimkonnal on au tunda.
Loomasõbrana olen lapsest saati koertega sõbrustanud ja jõudumööda nende õiguste eest seisnud. Esimene päris oma labrador liitus meie perega aasta 2001 kevadel. Aasta hiljem sai kollane labradoripoiss Muff endale pruuni karva sõbra Frodo Soomest. Muff ja Frodo on süvendanud veendumust, et retriiver on üks äraütlemata vahva kaaslane, kel on lisaks muudele headele omadustele kõrgelt arenenud huumorimeel.
Meie pere elustiili kuuluvad koerad loomuliku osana: käime jalutuskäikudel, ujumas, külas, grillpidudel – ikka koos koertega. Koertekool ja näitused on vahelduseks senistele harrastustele ja põhitööle. Äri- ja eelkõige turundusinimesena olen valmis oma erialaseid teadmisi ja oskusi jõudumööda rakendama ERTÜ tegevuse edendamisel.
Minu eesmärk on koerapidamise laiem populariseerimine, et murda inimühiskonna üldist vaenulikku suhtumist koertesse, kelles pahatihti nähakse ümbrust reostavat ohtlikku elukat, keda tuleks hoida rammusa keti küljes, suukorv peas. Arvan, et harida tuleb nii ühiskonda kui ka koerapidajaid – tõsta nende vastutustunnet, innustada neid oma koera õpetama ja arendama. Koera mainet saab tõsta erineval moel: tuues esile tublisid töökoeri, tutvustades lõbusaid vaba-aja harrastusi, mis ühendavad koera ja inimest (agility, sõnakuulelikkus), jne. Usun, et ERTÜ liikmeid seob armastus koerte vastu ning tegevus lähtub õilsatest ja ausatest eesmärkidest.
ERTÜ juhatuses tahan seista hea selle eest, et kõik klubi liikmed saavad täit informatsiooni ühingu tegemiste kohta ning leiavad võimalusi teadmiste, kogemuste ning mõtete vahetuseks teiste koerainimestega – olgu siis ühisüritustel, telefoni, interneti või muu vahendusel.
Ja veel: ametlikult olen küll mina ERTÜ liige ning koerte omanik, kuid vähemalt sama palju on asjaga seotud minu elukaaslane Monica, kes ajakirjaniku ja PR-inimesena on retriiverite tegemistest ka mõningaid artikleid kirjutanud.
Kandidatuuri seadsid üles Raja Raun ja Häli Rätsep.
Tiina Tiitus
Tere kõigile! Mina olen Tiina Tiitus, elan Viljandis, kennel Black Floyd. Minul on kaks labradori – Ann-Elisabeth’s Ella ja tema tütar Black Floyd Angel ehk Paula. Labradorimaailmale andsin sõrme, kui tõin endale Soomest Ella, nüüd see haaranud mind jäägitult.
Labradorides olen leidnud endale suurepärase seltskonna nii metsas matkates kui ka kamina ees unistades. Aretuses eelistan kvalteeti kvantiteedile. Sooviksin, et meie tõuühingust saaks retriiverihuvilisi ühendav mõnus klubi, kus kõigil liikmetel tore ja kasulik olla ning oma vaba aega veeta. Ilusat kevadet! Tervitades Tiina
Maarika Lauringson
MAARIKA LAURINGSON, hariduselt bioloog. Oleme abikaasa Gustaviga, kes on samuti bioloog, tegelnud labradoridega seitse aastat. Meie kennel FOREST FAN saab sel suvel viie aastaseks. Hetkel on meil neli emast labradori – mustad Leenu (Juht Aleena,7-a.) ja Forest Fan Amanda (5-a.) ning pruunid Henna (Countrylove’s Chocolat, 2-a.) ja Fine (Forest Fan Fine Coconut Woman, 1-a.).
Peame oluliseks, et meie koerad viibiksid võimalikult palju väljas, saaksid palju liikuda ja sööksid naturaalset toitu. Aretustöös pean tähtsaks, et järglasi saaksid ainult terved koerad.
Tõuühing võiks lisaks näitustele ja treeningutele korraldada rohkem üritusi “massidele” – sotsialiseerumisi ja kokkutulekuid, kus inimesed ja koerad saaksid omavahel suhelda ja kogemusi vahetada.
lauringson@hot.ee
