Eesti Retriiverite Tõuühing

Lisainfot leiab: toller.ee.

Sünnimaa: Kanada

Algus:  1860ndad

Algne otstarve:  saagi peibutaja ja tooja

Tänapäeval:  saagi peibutaja ja tooja, jahikatsed/jaht, agility, perelemmik

Eluiga: 10-13a.

Energiatase: väga kõrge

Lühitutvustus

Nova scotia retriiver on üks kuuest retriiveri tõust (sõna retrieve tähendab inglise keeles ‘tooma, kätte toimetama’).

Nova Scotia retriiver on kasvult retriiveritest väikseim, tema kodumaa on Kanada, täpsemalt on ta pärit Nova Scotiast. Nova Scotia retriiveri ingliskeelne nimetus on Nova Scotia Duck Tolling Retriever. Teda kasutati jahil vesilindude peibutajana. Tänapäeval on Nova Scotia retriiverist saanud peamiselt pere- ja harrastuskoer, nt agility, sõnakuulelikkus.

Nova Scotia retriiver on väga intelligentne, alati heatujuline, mänguhimuline, kuulekas, kergesti koolitatav. Ta on sõbralik ja heatahtlik, truu ja lojaalne oma perekonnale. Ta on energiline, armastab liikumist. Ta on väga sotsiaalne, lastega saab hästi läbi, samuti teiste koertega.

Nova Scotia retriiver on keskmist kasvu, turjakõrgus on 45-51 cm, kaal 17-23 kg. Karvkate on keskmise pikkusega, vetthülgav, pehme, tihe. Värvuselt oranž või punane.

• Kutsikaostu juhend
• Tollerist lähemalt
• Harrastused
• Eesti tollerite ülevaade

• Top kümme põhjust miks MITTE omada tollerit
• Korduma kippuvad küsimused – nova scotia retriiver
• Nova scotia retriiveri tõu ajalugu

---

Gruppikuuluvus

8. rühm, alarühm 1.
Tutvu: Nova Scotia retriiveri standard

Kodumaa

Kanada

Üldine välimus

Keskmise suurusega, tugev, kompaktne, tasakaalukas ja lihaseline koer. Luustik keskmiselt tugev või tugev.

Iseloomustavad tunnused

Nova Scotia retriiver on väga tragi, tähelepanelik ja otsusekindel. Paljudel neist on natukene kurvameelne ilme, kuni nad pääsevad tööd tegema, millal nende pilk muutub keskendunuks ja innustunuks. Töötades koer liigub kiiresti sööstvalt pea peaaegu seljajoonega ühel sirgel, rohkete rippuvate karvadega saba pidevalt liikumas.

Iseloom

Väga tark, kergesti koolitatav ja hästi vastupidav. Tugev ning osav ujuja, sündinud ja südikas retriivija nii maal kui vees. Koer tormab jooksma kohe kui on saanud väiksemagi märgi selle kohta, et temalt oodatakse millegi ära toomist. Suur retriivimise tahe ja mängulisus on vältimatud omadused nova scotia retriiveri töös.

Pea

Puhtajooneline ja natukene kiilutaoline. Lai peaosa vaid kergelt ümar, kukal mitte esile ulatuv, lamedad põsed. Pea peab olema koera kere suurusega proportsioonis. Stopp suhteliselt lauge. Koon kitseneb otsejoones otsmikust ninani. Alalõug on tugev, kuid mitte liiga silmatorkav. Koonu alajoon peaaegu sirge huulte nurgast lõualuu nurka ja koonu sügavus on otsmiku juures suurem kui nina juures. Karv koonul lühike ja õhuke. Nina kitsenev ja ninasõõrmed avatud. Huuled suhteliselt kuivad, ei ole rasked ja rippuvad, vaid moodustavad külje pealt vaadates laugja kaare.

Silmad

Teineteisest kaugel, mandlikujulised ja keskmise suurusega. Värv varieerub merevaigust pruunini. Ilme sõbralik, tähelepanelik ja tark. Laugude värv sama, mis huultel.

Kõrvad

Kolmnurga kujulised, keskmise suurusega, kõrgel ja taga kinnituvad. Kõrva tüvi vaid pisut püstine. Rohked karvatutid kõrva tagaosas, kõrva ümaras tipus on karv lühike.

Hambumus

Lõikuv, täis hambarida. Lõuad peavad olema piisavalt tugevad suure linnu kandmiseks ja pehme haare on tähtis.

Kael

lihaseline, keskmiselt pikk ja kuiv, ei tohi olla lõtva kaelanahka.

Esijäsemed

Õlad lihaselised, abaluud kaldu ja tihedad, nii et turi liitub kaunilt lühikese seljaga. Abaluu ja õlavars peaaegu sama pikad. Küünarnukid tihedad, ei tohi pöörduda sissepoole ega väljapoole ja liiguvad otse kehaga paralleelselt. Esijäsemed ühesuunalised, sirged ja tugeva luustikuga. Randmed tugevad ja kergelt nurga all. Kämblad keskmise suurusega, tihedad ja ümmargused. Varvaste vahel selge nahavolt (lest). Varbad kaarduvad ja paksud padjandid. Kannused võib eemaldada.

Kere

Sügav rindkere ulatub küünarnukkideni. Kaarjad roided. Selg lühike ja sirge, ülajoon tasane, nimmeosa tugev ja lihaseline. Keha ei tohi olla tünnikujuline ega lame. Kõhujoon tõuseb mõõdukalt.

Tagajäsemed

Lihaselised, laiad ja tugevad. Taka- ja eesnurgad omavahel tasakaalus. Hästi lihaselised reied. Reie- ja sääreluu peaaegu samapikad. Selge põlvenurk, madal kand. Kannad ei pöördu sisse- ega väljapoole. Kannuseid pole.

Saba

Saba järgib nimmeosa loomulikku, laugjat kaldenurka. Kinnituskohast paks, esinduslik ja rohke rippuva karvaga. Viimane sabalüli ulatub vähemalt kannani. Koer võib kanda saba seljajoonest allapool, välja arvatud siis kui on tähelepanelik, mil saba kaardub selja kohale kunagi keha siiski puudutamata.

Liikumine

Liigutustes on ühendatud jõud, pingusus ja elurõõm. Esisamm on pikk ja tagajäsemete tõuge jõuline. Kämblad ei tohi pöörduda sisse- ega väljaspoole. Jäsemed liiguvad ühesuunaliselt. Kiiruse suurenedes siirduvad jäsemed ühele joonele (ühejälgsus), ülajoon aga püsib sirgena.

Karvkate

Nova Scotia retriiver on aretatud tooma jäisest veest ja tal peab olema vett hülgav, kahekordne, keskmise pikkusega ja pehme karvkate. Aluskarv pehme ja tihe. Karv võib koera seljal kergelt laineteda, kuid on muidu sirge. Talvel võib kaelal karv vahest moodustada pikki lahtisi kiharaid. Rippuvad karvad kaelal, kõrvade taga ja reitel on pehmed. Esijäsemetel on rippuvaid karvu mõõdukalt.

VÄRV: Mingi varjundiga punane või oranž. Rippuvatel karvadel ja saba alumisel osal on karv heledam. Üldiselt on koeral valge märk ühel järgnevatest kohtadest: sabaots, käpad (ei ulatu randmest ülespoole), esirind või koonuselg ja koonuots. Head koera ei tohiks karistada valgete märkide puudmumise eest. Nina, huulte ja silmalaugude värv peab olema karvakatte värviga sobiv lihavärvi või must.

Suurus

Ideaalsuurus 18 kuud vanal isasel on 48-51 cm ja emasel 45-48 cm. Kolme sentimeetri kõrvalekalle ideaalkõrgusest kumbagi suunda on lubatud.

Kaal peab olema koera suuruse ja luustikuga proportsioonis. Normatiivkaal täiskasvanud isasel on 20-23 kg ja emasel 17-20 kg.

Diskvalifitseerivad vead

• Valge värv õlgadel, kõrvade juures, kaelal, seljal või külgedel.
• Hõbedane või hall värv või must ala karvkattes.
• Varbade vahel olevate ujulestade puudumine.
• Alahambumine, väärhambumine.
• Arg täiskasvanud koer.
• Laiguline nina.
• Ülahambumine.
• Muud värvid kui punase ja oranži varjundid.

[related-posts]

Piltide eest suur tänu R. Kooli-Kõnnussaarele (kennel Cloudburst’s) ja M.Holbergile (kennel Lady’s Crew).