Eesti Retriiverite Tõuühing

Eesti ainus kasvataja: kennel Gypsy’s Soul, Kalvo Kriisk

Sünnimaa:  Inglismaa

Algus:  1700ndad

Algne otstarve:  veest saagi tooja

Tänapäeval:  saagi otsija ja tooja, jahikatsed/jaht, perelemmik

Eluiga: 8-12a.

Energiatase: keskmine-kõrge

Lühitutvustus

Kiharakarvaline retriiver on üks kuuest retriiveri tõust (sõna retrieve tähendab inglise keeles ‘tooma, kätte toimetama’).

Kiharakarvalist retriiverit tunti juba oma kodumaal Inglismaal 18.sajandil, ta on üks vanemaid retriiverite tõuge.

Ta on julgemeelne ja innukas töötaja – teeb seda kuni töö on tehtud! Et tulla toime ka kõige raskema maastiku ja jäisema ilmaga on ta kiire ja tasakaalukas, tugev ja osav. Välimuselt küllaltki graatsiline, keskmiste nurkadega küljel ja ees. Tundub kõrget kasvu ja kõrgema jalaga kui teised retriiverid. Oma saaki kandes on ta sirge, valvas ja enesekindel. Kogu keha jätab sümmeetrilise ja harmoonilise mulje. Kasukas – tõu nn firmamärk – on massiivne oma väikeste tihedate lokkidega. Värvuselt must või maksakarva pruun. Kiharakarvaline retriiver on hästi treenitav ning suurepärane kaaslane nii kodus kui metsas.

Kiharakarvaline retriiver on sõbralik, väga intelligentne ja töökas. Teda on kerge õpetada, ta on ustav ja lojaalne oma perekonnale. Lastega ja teiste koertega saab ta suurepäraselt läbi. Ta on aktiivne ja energiline, vajab palju liikumist ja üle kõige armastab ujuda. Ta sobib hästi perekoeraks.

Kiharakarvaline retriiver on suurt kasvu, turjakõrgus on 63-69 cm, kaal 29-36 kg. Karvkate on lokkis, lühike. Vajab regulaarset hooldamist.

• Kiharakarvalise retriiveri tõu ajalugu
• Korduma kippuvad küsimused – kiharakarvaline retriiver

---

Gruppikuuluvus

FCI, rühm 8, retriiverid.
Tutvu: kiharakarvalise retriiveri ametlik standard

Üldine välimus

Tugeva kehaehitusega, hea rühiga stiilne koer. Karvkate eripära on tõule iseloomulik tunnus.

Käitumine ja iseloom

Arukas, rahulik ja usaldusväärne. Julge, sõbralik, enesekindel ja iseseisev. Võib tunduda ettevaatlikuna.

Pea

Nii külje pealt kui eest vaadatuna kiilukujuline ja kehaga proportsioonis.
Kolju-osa: Koon ja kolju peavad olema ühepikkused. Kolju ja koonu ülaliinid on samasuunalised.
Otsmik: vähemärgatav.
Ninapeegel: mustadel isenditel must ja nn.maksapruunidel pruun.
Lõualuud/hambad/hambumus: lõualuud on tugevad, täiuslikud, korrapärane täiskomplektne lõikav hambumus, st. ülahambad on tihedalt alahammaste ees; hambad on lõualuudega täisnurga all.
Silmad: suured, ovaalsed ja viltuse asetusega, ei väljatungivad. Silmad on mustadel isenditel tumepruunid ja maksapruunidel karvkattega samas toonis.
Kõrvad: üsna väikesed, veidi silmadest kõrgemal asetsevad, pea vastas ja kaetud väikeste kiharatega.

Kael

Tugev, veidi kaarduv, keskmise pikkusega, kuiv , liitub sujuvalt kalduolevate abaluudega.

Keha

Ülaliin: tugev ja sirge. Vahemaa turjast sabatüveni on turjakõrgusest veidi suurem.
Nimme: lühike, sügav ja tugev. Rindkere on sügav, läbilõikelt ovaalne ja küünarnukkide tasemele ulatuv. Ribid on selgelt kaardunud ja ulatuvad kaugele taha. Rindmik on märgatav.
Alaliin ja kõht: kõhuliin on laugjalt tõusev.

Saba

Kinnitub sujuvalt ülaliini jätkuks. Saba peaks ulatuma ligikaudu kannaliigeseni. Liikuva koera saba on sirge ja seljaliini kõrgusel.

Esijäsemed

Üldmuljelt sirged ja hästi keha all paiknevad.
Abaluud: selgelt kaldu ja lihaselised.
Õlavarred: õlavars ja abaluu on ligikaudu ühepikkused.
Randmed: tugevad. Käpad: ümarad ja kompaktsed. Varbad on selgelt kaardunud.

Tagajäsemed

Üldmuljelt on tugevad ja lihaselised.
Põlved: piisavalt kaardunud. Kannaliigesed: madalad ja hästi kaardunud.
Käpad: nagu esikäpadki.

Liikumine

Kerge. Jõulises traavis on hea sammupikkus ja hoog. Jäsemete liigutused on samasuunalised, hoo kasvades lähenevad jäsemed üksteisele.

Karvkate

Karv: keha karvkate moodustub lugematutest ihulähedal olevatest väikestest, tihedatest, selgelt eralduvatest jäikadest kiharatest, mida leidub turjakumerusest sabaotsani – ei ole aluskarva ega paljaid kohti. Mujal on karvkate sile.
Värv: must või maksapruun.

Suurus

Turjakõrgus: ideaalne turjakõrgus isastel 67,5 cm (27 tolli) ja emastel 62,5 cm (25 tolli).

Vead

Igasugune kõrvalekalle eelpool mainitud punktidest loetakse veaks arvesse võttes vea tõsidust. Märkus – isastel koertel peab olema kaks normaalset munandit laskunud täielikult munandikotti.

Veel tõust

Kiharakarvalist retriiverit tunti tõu kodumaal Inglismaal juba 19.sajandil. Tõug on enamvähem samasugune ka tänapäeval.

See on retriiveritepere suurim esindaja, mille ideaalmõõdud on standardis täpselt esitatud. Isase koera kaal võib minna juba üle 40 kg. Karvkate nõuab vähe, ent korrapärast hoolitsust. Koera trimmitakse saba- ja kõrvakarvade osas, et siilne välimus ei kaoks liiga pikaks kasvavate salkude tõttu.

Iseloomult on kiharakarvaline retriiver arukas ja sõbralik, kuid sellel on rohkem valvekoerakalduvusi kui näiteks kuldsel või labradori retriiveril. Hoolimata sellest asjaolust ei saa koer olla kübetki agressiivne. Lastega saab koer hästi läbi, on rahulik ega kipu jalus olema. Tal on omapärane huumorimeel. Koer on küllaltki iseseisev, mis vahel kaldub kangekaelsuseks. Ta paistab ise paremini teadvat, kuidas probleeme lahendada.

Tööomadustelt on koer sisukas, suurepärase haistmise ja mäluga ning hea ujuja. See on hea jahikoer ja leiab kasutust väikeuluki äratoojana. Kui koera ei kasutata jahipidamiseks, võib teda edukalt koolitada mitmel muul, näiteks sõnakuulelikkust või haistmismeelt vajavatel aladel. Labradori-ristandeid kasutatakse juhtkoertena.

Soome toodi esimene tõupaberitega kiharakarvaline retriiver 1975.aastal, vastav tõuühing on loodud 1981.aastal (tutvu netiaadressil: http://www.kiharakerho.net/). Tõu aretamisel on saadud rahvusvahelisel tasemel suurepäraseid tulemusi. Oluline on PEVISA (pärilike vigade ja haiguste vastane programm) roll aretustöös.

Järglaste saamiseks nõutakse koeralt puusaliigese uuringut ja silmauuringut, mis ei saa olla 24 kuud vanem ja välistab koeral PRA, HC ja RD olemasolu.

[related-posts]