Eesti Retriiverite Tõuühing

Sünnimaa: U.S.A

Tõu algus: 1800ndad

Algne eesmärk: veest saagi tooja (pardid, haned)

Tänapäeval: ennekõike jahikoer – veest saagi tooja, jahikatsed/jaht, agility, (vee)pääste, perelemmik …

Eluiga: 10-13a.

Energiatase: väga kõrge

Hüüdnimi: Chessi (loe: tšessi)

Lubatud värvused: kõik värvused, mis sobituvad jahikeskkonda. Kõige rohkem leidub erinevaid pruune, pruunpunakaid (sedge) ja liivakarva (deadgrass) Chessisid.

Lühitutvustus

Chesapeake Bay (loe: tšeespiik bei) retriiver on üks kuuest retriiveri tõust ning neist kõige vähetuntum.

Sõna retrieve tähendab inglise keeles “tooma, kätte toimetama”. Chessi eesmärk on otsida üles ja tuua surnud või haavatud veelinde/väikeulukeid eriti rasketes vee-ja ilmastikuoludes.

Iseloomult on Chessi terane, rõõmsa meelelaadiga ja äärmiselt intelligentne. Ta on sõbralik ega tohi olla arg ega agressiivne.

Chesapeake Bay retriiverile on eriti iseloomulikud tema omapärased kollakad silmad ja lainetav villakas topeltkarv, mis kaitseb teda vee, külma ja mustuse eest. Karva ajab ta 2x aastas nagu teisedki retriiverid.

Tänu vähesele tuntusele ei ole toimunud lahknemist näituse-ja tööliiniks – see tähendab, et kõik Chessid on ühteaegu võimelised näitustel võitma ja jahil käima. Kui võrrelda sajanditaguseid pilte neist koertest, siis võib näha, et Chessid on välimuselt pea samasugused ehk siis üsna lihtsad koerad nagu nad on tänapäeval.

Chesapeake Bay retriiverite kohta on ütlemine: ,,Labradori saad käskida, kuldset võid paluda, kuid Chessiga pead enne läbi rääkima”…

Chessi valib vaid ühe peremehe/pere, kes on kogu tema elu eesmärgiks – omaniku vahetumist ta ei talu – ta on igavesti ustav algsele peremehele. Võõraste inimeste ja koerte suhtes on ta rahulik ja reserveeritud olekuga (teda ei huvita teised koerad kuni nad pole liiga lähedal tema perele).

Chessi on enda meelest rohkem inimene kui koer. Ausalt, ja nii ongi.

NB! Varajane sotsialiseerimine vähemalt 12-elukuuni erinevate inimeste, loomade, olukordadega + baaskoolitus on eriti olulised, sest see koer MÕTLEB oma peaga! Chessi treening peab olema loominguline ja huvitav, asjatu kordamine ei sobi talle üldsegi, ning kui Chessi on midagi selgeks saanud, on see tal meeles igavesti.

Jättes selle koera sotsialiseerimise noorelt unarusse, on Godzilla-Chessi igaveseks garanteeritud. Seetõttu ei ole hea endale võtta Chessit, kui teil on väga väikesed lapsed või plaanite pisiperet – see koer vajab igapäevaselt tuntavalt rohkem aega kui teised retriiveritõud. Temaga kooselamine ON intensiivne-teistmoodi kogemus.

Kellele Chessi sobib?

Chessil on hästi säilinud jahiinstinkt ja suur töösoov. See tähendab, et ta on ideaalne koer inimesele, kes veedab palju aega väljas, või soovib harrastada mõnd koeraspordiala – jaht, tõukatsed, kuulekus, agility, pääste, jälg jne. Chessi elul peab olema eesmärk, siis on koer rahul ja õnnelik. Tal on superhead-eeldused erinevates töövaldkondadeks läbi löömiseks – kui vaid omanik soovib (ja oskab).

Chessit ei soovitata võtta päris esimeseks koeraks, kuid see ei ole tingimata takistuseks, või võtta laisale inimesele “aiakaunistuseks”.

Ta ei sobi üksi aeda elama näiteks ketikoeraks, ega ka valvekoeraks, kuid ta on väga hea alarmkoer (haugub kui keegi tuleb). Teda võib muidugi edukalt ka välitingimustes pidada, kuid vaid siis, kui omanik temaga ka tegeleb – igapäevane jalutamine ja vaimne treening.

Pidevalt unarusse jäetud Chessi teeb 1:0 teie kodu ja aiaga ning tõenäoliselt on ta ulapeal 90-sekundiga.

Kuid ülejäänud aja on nad lihtsalt suurepärased. 🙂

Chessid Eestis

Eestis leidub neid vähe, paar-kolm. Oletatavalt toodi esimene Chessi Eestisse Rootsist juba 2004.a. (pruun isane). Pesakondi veel sündinud ei ole.

Kasvataja Eestis: kennel Merrilow, www.merrilow.ee

• Chesapeake Bay retriiveri lühiiseloomustus
• Chesapeake Bay retriiveri tõu ajalugu
• 13 põhjust miks MITTE omada Chesapeake Bay retriiverit
• Korduma kippuvad küsimused – Chesapeake Bay retriiver

Videotutvustus:

---

Päritolu

U.S.A.

FCI klassifikatsioon

• Rühm 8. Retriiverid, linde lenduajavad koerad ja veekoerad.
• Alarühm 8.1. Retriiverid
• Töökatsetega.

Tutvu: chesapeake bay retriiveri standard

 

Üldmulje

Piki Chesapeake’i lahe rannikut veelinnujahti pidades on bhesapeake bay retriiver arenenud meisterlikuks nii maal kui vees töötamises, vormis püsivaks vaatamata raskeimatelegi ilmastikutingimustele ja veeoludele, sageli võimeliseks ka läbi jää kahlama ning visalt väga erinevaid objekte veest ära tooma. Sageli tuleb chesapeake’il tööd tehes vastutuult nii tõusu kui mõõnaga pikka aega külmas vees ujuda.

Tõuliste tunnuste iseloomustamiseks sobivad sellised omadused, mis võimaldavad chesapeake’il kergelt, efektiivselt ja kestvalt tööd teha. Chesapeake’i pea on laia, ümara koljuosa ja keskmise laubalõikega. Lõuad peavad olema piisavalt pikad ja tugevad ka suuremate saaklindude haaramiseks ning pehmeks kandmiseks. Kahekihiline karvkate koosneb lühikesest, kõvast, lainjast kattekarvast ja tihedast, peene struktuuriga, villavast aluskarvast, mis on suure rasvasisaldusega ning pakub ideaalset kaitset karmides ilmastikuoludes, kus chesapeake sageli töötab.

Kehalt on chesapeake tugev, hästi proportsionaalne, jõulise kehaehitusega loom, kes on keskmist kasvu ja keskmise kerepikkuse ning jalgade kõrgusega, sügava ja avara rinnakorviga, liikumisel hästi vabalt toimivate õlgadega, ilma ühegi viiteta lõtvusele mistahes kehaosas, eriti aga tagajäsemetes. Jõulisus ei tohi olla saavutatud liikuvuse või vastupidavuse arvelt. Suurust ning konditsiooni ei tohi olla ülemäära, et see mõjutaks töötava retriiveri loomupärast aktiivsust.

Tüüpilisteks tõulisteks tunnusteks on nii silmad, mis on kirkad, kollakat või merevaigu värvi, tagavööde, mis asub turjaga samal kõrgusel või pisut kõrgemal, kui ka turjal, kaelal, seljal ja nimmeosas kergelt lainetava kattekarvaga ning tiheda alusvillaga karvkate.

Olulised proportsioonid

Turjakõrgus, mõõdetult labaluu ülemisest servast kuni maani, peab jääma veidi väiksemaks kere pikkusest, mõõdetult rinnakuluust kuni istmikunukini.

Rinnakorvi sügavus peab ulatuma vähemalt küünarnukkideni. Vahemaad turjast kuni küünarliigeseni ja küünarliigesest kuni maani peavad olema ühesugused.

Käitumine/iseloom

Chesapeake on hinnatud oma helge ning rõõmsameelse loomuse, intelligentsuse, rahulikult olukorda arvestava käitumise ning armastavalt kaitsva natuuri tõttu.

Julgus, töökus, valvsus, haistmine, intelligentsus, kiindumus vee suhtes, heatasemeline üldmulje ja ennekõike – loomupärane tahe peavad olema esmatähtsad kriteeriumid chesapeake bay retriiverite selektsiooni ja aretuse juures.

Ülemäärasele pelglikkusele või ekstreemsele agressiivsusele viitavad tunnused on tõus lubamatud sõltumata sellest, kas tegu on jahikoeraga või seltsikoeraga.

Pea

Kolju: Lai ja ümar.
Üleminek laubalt koonule: Keskmine laubalõige.

Näopiirkond

Nina: Ninaselg on keskmise lühidusega.
Koon: Ligikaudu sama pikk kui koljuosa, tipu suunas aheneva kujuga, kuid mitte terav.
Mokad: Õhukesed, mitte lõdvalt rippuvad.
Lõuad / Hambad: Eelistatud on kääritaoline hambumus, kuid ka otsehambumus on lubatud.
Silmad: Keskmise suurusega, hästi heledad, kollakad või merevaigukarva ja laia asetusega. Intelligentne ilme.
Kõrvad: Väikesed, peas kõrge asetusega, lõdvalt rippuvad ja keskmise paksusega.

Kael

Peab olema keskmise pikkusega, tugeva, lihaselise üldmuljega, õlgade suunas kitsenev.

Kere

Keskmise pikkusega, mitte tönts ega karpkalana küürus, pigem altpoolt üles kaardunud, nii et tühimikud oleksid hästi üles tõmmatud.

Ülajoon: Ülajoonest peab näima, et puusad on turjaga samal kõrgusel või sellest veidi kõrgemal.
Selg: Lühike, hästi kompaktne ja tugev.
Rindkere: Tugev, sügav ja lai. Rinnakorv on tünnikujuline, ümar ja sügav.

Saba

Keskmise pikkusega; tüvest keskmise jämedusega. Saba peab olema sirge või veidi kaarduv ning ei või selja kohale keerduda ega jõnksuga küljele pöörduda.

Jäsemed

Esijäsemed

Mingil juhul ei tohi ilmneda kalduvust esijalgade nõrkusele. Jalad peavad olema keskmise pikkuse ja tugevusega, heade luude ja lihastega. Nii eest- kui tagantvaates peavad esijalad olema sirged.

Õlad: Peavad olema kaldus asetusega ja hästi liikuvad, näima jõulistena ning ilma mingisugusegi liikumishäireta.
Kämblad: Kergelt kaldus asetusega ja keskmise pikkusega. Lisavarbad tuleb eemaldada.

Tagajäsemed

Head tagajäsemed on hästi olulised. Neis peab olema samasugune jõulisus nagu esijäsemetes. Tagajalgadest ei tohi ilmneda mingisugustki nõrkuse märki. Tagaosa peab olema piisavalt tugev, et toimida ujumisel jõuallikana. Jalad peavad olema keskmise pikkusega ja sirged, heade luude ja lihastega. Tagajalad on nii eest- kui tagantvaates sirged.

Lisavarbad, kui neid esineb, tuleb tagajalgadelt eemaldada.

Põlved: Hästi nurgitunud.
Kannaliigesed: Vahemaa kannast maani on keskmise pikkusega.

Käpad

Heade ujunahkadega jänesekäpad, hästi kumerate ja hea suurusega ning tihedalt kokkusurutud varvastega.

Liikumine

Liikumine peab olema ühtlane, vaba ja väsimatu, andes ettekujutuse suurest jõust ja tugevusest. Küljelt vaadates peab see olema hea sirutusega, vankumatu esisammuga ja tugeva tõukega tagasammuga, kindlalt liikuvate põlveja kannaliigestega. Küünarnukid ei tohi eestvaates välja pöörduda.

Tagantvaates ei tohi chesapeake liikuda kooskandselt. Liikumiskiiruse kasvades on jalgadel kalduvus teineteisele läheneda ning liikuda piki kehatüve telgjoont.

Karvkate

Karv: Karv peab olema tihe ja lühike, kusagil mitte pikem kui üle 1 ½ tolli (4 cm), tiheda, peene, villava alusvillaga. Näos ja jalgadel on karv hästi lühike ja sile, ainult üle õlgade, kaelal, seljal ja nimmeosas kalduvusega lainjaks muutuda. Mõõdukad karvanarmad tagajalgade tagaosas ja sabas on lubatud.

Chesapeake’i karvkatte struktuur on äärmiselt tähtis, võimaldamaks teda kasutada jahiks igasugustes vaenulikes ilmastikutingimustes; sageli töötab ta ka lumes ja jääs. Ilmse väärtusega on kõva kattekarva rasv ning villane alusvill, et kaitsta chesapeake’i nahka külma vee põhjustatud kahjustuste eest ning see aitab kaasa ka kiirele kuivamisele.

Chesapeake’i karv peab olema vett tõrjuv nagu hane sulestik. Kui chesapeake veest välja tuleb ning end raputab, ei tohiks karv üldiselt enam vett sisaldada, vaid on pigem veidi niiske.

Värvus

Chesapeake bay retriiveri värvus peab võimalikult lähedaselt vastama oma töökeskkonnale. Vastuvõetav on iga toon pruuni, kõrkja või kuluheina värvist. Eelistatumad on ühevärvilised chesapeake’id. Üht värvust ei tohi teisele eelistada.

Lubatud on väike valge laik rinnal, kõhul, varvastel või käppade taga (vahetult suure käpapadjandi kohal), kuid mida väiksem laik on, seda parem; eelistada tuleb läbivat värvust.

Värvusele ja karvkatte struktuurile tuleb hindamisel pöörata täit tähelepanu. Väärikad armid ei alanda hinnet.

Suurus

Turjakõrgus

Isaste mõõt peab olema 23 kuni 26 tolli (58 – 66 cm), Emased 21 kuni 24 tolli (53 – 61 cm).

Rangelt tuleb prakeerida ülemõõdulised või liiga väikesed koerad.

Kehakaal

Isased peavad kaaluma 65 kuni 80 naela (29,5 – 36,5 kg); Emased 55 kuni 70 naela (25 – 32 kg).

Vead

Kõiki kõrvalekaldeid eeltoodust tuleb lugeda vigadeks, mille aste hindamisel sõltub otseselt kõrvalekalde ulatusest.

Diskvalifitseerivad vead

• Koerad, kellel on puudulikud tõulised tunnused.
• Üle- või alahambumus.
• Lisavarbad tagajalgadel.
• Üle kogu kere lokitav karv või kalduvus sellele.
• Sabas või jalgadel karvanarmastus pikem kui ¾ tolli (4,5 cm).
• Must värvus.
• Valget mistahes kehaosades peale rinna, kõhu, varvaste või käppade taguse.

Karvkate ja tasakaalustatud terviklik tüüp on hindamisel eelistatuma tähtsusega võrreldes mistahes ülejäänud punktitabelis esile toodud tunnusega.

Chesapeake’ peab olema täiuslike proportsioonidega; hea karvkattega koera, kes ka teistes osades on tasakaalus, tuleb eelistada koerale, kes küll mõne tunnuse osas teda ületab, kuid teisest küljest nõrgem on.

Märkus

Isastel peab olema kaks nähtavalt normaalselt arenenud ja täielikult munandikotti laskunud munandit.

[related-posts]