Eesti Retriiverite Tõuühing

Autor: Haita-Maarit Zahharov, kennel My Brand

,,Ma ei tea maailmast veel midagi”

Retriiver* on koeratüüp. Selleks nimetatakse koeri, kes on aretatud tooma ära jahimehe saaki nii maal kui vees (veelinnud, väikeulukid nt. jänes).  Retriivereid on kokku kuute (6) erinevat tõugu:

1. labradori retriiver,
2. kuldne retriiver,
3. chesapeake bay retriiver,
4. siledakarvaline retriiver,
5. kiharakarvaline retriiver,
6. nova scotia retriiver.

Kas see retriiveri* tõug sobib mulle?

Kõik retriiverid* on sõbraliku iseloomuga koerad, kes sobivad perekoeraks ja harrastusteks, kuid ei sobi kindlasti inimesele, kes vajab õuekoera, majavalvurit või kellel pole aega koeraga tegeleda.

Nagu kõik saksa lambakoerad pole Komissaar Rexid, pole kõik retriiveritõugu* ka sellised rahulikud koerad, nagu võibolla naabril või tuttaval. Enamasti on seal taga ka päris palju koolitust ja tööd koeraga. Kõik 6 retriiveritõugu* on erineva iseloomu ja vajadustega, loe siit lähemalt.

Kas see pesakond ja just see kutsikas sobib mulle?

Kuigi teie valitud tõug on ikka üks ja sama, on selles suuri erinevusi kahe koera, nende iseloomu ja välimuse vahel. Mõni koer on rahulik, teine rahutu ja aktiivne, mõnest koerast saab hea jahikoera, aga mitte sõpra pensionäridest vanavanematele.

Mis minu elus muutub seoses uue pereliikmega?

Rahalised kulutused:

• Korralik söök,
• hoolduskulud,
• vaktsineerimised,
• ussikuurid,
• koolitus.

Täiskasvanud retriiveri* peale kulub keskmiselt 50.- eurot kuus.

Ajalised kulutused:

Retriiveritõugu* koer elab Sinu kõrval 12-14 aastat ja vajab algkoolitust, regulaarseid jalutuskäike, sotsialiseerimist ja kasvatamist, et temast saaks ühiskonna hea liige.

AJAPUUDUS = KÄITUMISHÄIRED = PROBLEEMKOER!

Vastutus:

Koeraomanik vastutab oma koera eest kõikides olukordades.

Kui sinu koer käitub halvasti, rikub oma käitumisega teiste rahu või on halvasti sotsialiseeritud, on see sinu, mitte koera või naabrite probleem. Tutvu oma kodukoha koerte pidamise eeskirjaga.

Miks on tõukoerte kutsikad kallid?

Ühe kutsika hind kujuneb tavaliselt pesakonna sünnile eelnenud ja järgnenud kulutuste järgi. Koertekasvatamine on ennekõike hobi ja sealjuures suht kallis hobi.

Retriiverite keskmine hind Eestis hetkel on ~600-1600 eurot (oleneb tõust ja tingimustest).

Tavaliselt ei sõltu kutsika hind sellest, kas ta võetakse näitusekoeraks või mõne muu harrastuse jaoks. Ka edukas näitusekoer on ju ennekõike kellegi perekoer. Üheksa inimest kümnest võtab koera sõnadega “oi, ega me näitustel käima ei hakka” ja pooltega neist kohtume me ikka kunagi hiljem näituse- või treeningplatsil, sest neil tekkis tahtmine ikka kord järgi proovida, mis seal tehakse.

Kas paberitega või ilma?

“Paberid” ehk registreerimistunnistus on koerale isikut tõendav dokument. See on dokument, mis kinnitab, et sinu kutsika vanemad on samast tõust ja nad näevad välja nagu see tõug välja nägema peab. Tõutunnistuse olemasolu EI TÄHENDA, et pead koeraga näitustel käima või teda aretama hakkama.

Ühe kutsika tõutunnistus maksab Eesti Kennelliidus vaid 13.- eurot. Selle saamise ainus eeldus on see, et kutsika vanematel on see olemas. Seega ei ole ühtegi tõsiseltvõetavat põhjust, miks “paberita” koeral see puudub.

Müüti “paberid on kallid” levitavad need kutsikamüüjad, kes kasvatavad koeri raha pärast ja ei vaevu oma koertele tegema terviseuuringuid ja aretavad neid hoolimata sellest, kas nad on terved või kannavad pärilikke haigusi. Selline kasvataja ei pruugi teid aidata enam siis, kui kutsikal peaks ilmnema pärilikke haigusi.

Teadmata päritoluga kutsika ostmisel maksad Sa nagu lotopileti eest. Ja tõesti – võit ei ole välistatud. Alati on võimalik, et kutsikast kasvabki just Sulle meeldiv ja sobiv sõber. Oluline on, et Sa tead, millega riskid ning oled teadlikult valmis ebameeldivusteks. Valik on Sinu, kuid see ei tohiks olla pime valik. Ja kui see valik toob aasta pärast endaga kaasa uue koera varjupaigas (sest armsast kutsikast sai vastuvõetamatu koer) – siis on lugu naljast kaugel.

Mõned tunnused kutsika pakkumisel, mis peaksid tegema ettevaatlikuks. Nende tunnuste esinemise korral pead küsima nõu müüjaga mitteseotud kompetentselt isikult. Kuid üldiselt võiksid kohe minema kõndida:

1. Müüja väidab, et tegu on tõukoera kutsikaga, kuid pabereid (ükskõik millisel põhjusel) ei ole
2. Müüja ei ole nõus sõlmima ostu-müügi lepingut
3. Müüja ei näita kutsika ema
4. Müüja ei kutsu teid enda juurde vaid lepib kokkusaamise kokku nt. tanklas

Kui Sa ei ole väga kursis koerte maailmaga, siis palun loe järgnev süvenenult läbi: http://kutsika.kuut.org/

Lugemist kasvatajate kohta:

• Retriiverite kasvatajad Eestis
• Levinumad pettasaamise võimalused ostes (labradori)kutsikat
• Hea kasvataja vs kehv kasvataja – kuidas teha neil vahet?
• Kes on miller?

Emane või isane?

Kui emastel on 2x aastas jooksuaeg, millest “ohtlik” aeg on üks nädal (sel ajal peaks koeraga käima rihma otsas), siis isased on valmis paarituma 365 päeva aastas, st. koer muutub justkui “kurdiks”, ja tülinorivaks teiste koertega. Seda võib juhtuda iga kord, kui kuskil 3 km raadiuses on mõni jooksuajane emane.

Iga emane EI PEA ja EI TOHIKS saada kutsikaid. Hundikarjas saab kutsikaid vaid alfa-emane, teised toimivad ammedena-õpetajatena. Kutsikate saamine ei ole tervislikel põhjustel kasulik.

Vastupidi, vahel aktiviseerib see emase koera hormoontegevuse, millele võivad järgneda libatiinused, emakapõletikud, rasked jooksuajad ja probleemid. Koer ei tunne enamasti “ematundeid”, vaid tegutseb põhiliselt instinktide alusel ja need võivad teda panna ka tegema meie mõistes ekstreemsusi nagu oma kutsikate tapmine, söömine või hülgamine.

Kui emasele ei soovita pesakonda, võib ta peale teist või kolmandat jooksuaega (füüsiliselt täiskasvanuna) steriliseerida, mis aitab vältida hormoonprobleeme ja põletikke. Nii ei ole tal kunagi enam jooksuaega ega tõenäosust saada soovimatuid kutsikaid. See on lihtne protseduur, mis võtab aega paar tundi ja millest koer toibub kiiresti. Emased on kodu hoidvamad, leebemad, rahulikumad ja kergemini koolitatavamad. Kui esimene jooksuaeg väja arvata, siis ei esine emastel oluliselt häirivad murdeiga, mis isastel võib kesta hullemal juhul 6-12 kuud.

Kas retriiver* vajab oma maja või sobib ka korterisse?

Kuigi füüsiline aktiivsus on väga oluline, ei sõltu retriiveri heaolu ruutmeetrite arvust või õue suurusest. See sõltub sellest, kui palju teda omanik aktiviseerib ja sotsialiseerib. Ka oma õuega koer vajab igapäevaseid jalutuskäike väljaspool oma aeda ja sotsialiseerimist teiste koertega, et olla psüühiliselt tasakaalus.

Piltlikult üteldes sõidavad korterikoerte omanikud oma koeraga nädalavahetusel metsa, aga majaomanikud peaks oma koera pistma autosse ja viima ta linna sotsialiseeruma.

Neile EI SOBI pidev õuekoera elu, see viib enamasti halbade kommeteni (haukumine, kaevamine) ja koera psüühikahäireteni. Tegemist on tõugudega, mis on keskmiselt enam orienteeritud inimesele ja seetõttu ei naudi nad enamasti üksi õue peal luusimist ja otsivad endale ise tegevust, mis võib lõppeda omanikule kuuluva hävitamisega ja naabrite häirimisega. Ka korterikoer vajab tegevust, muidu on tulemus sama.

Peale igapäevaste jalutuskäikude vajab koer harjutamist uute olukordade, teiste koerte, inimeste ja olenditega (trammid-trollid, suusatajad, jalgratturid) ja koolitust, kuidas igas olukorras kuulata omaniku sõna. Aktiviseerimiseks sobivad mõtte- ja ninaülesanded, jälje ajamine ja asjade otsimine ning ka näiteks tasakaaluharjutused.

Mida ma pean teadma kutsika vanemate kohta enne ostu?

Retriiveritõugude pesakondadele ei ole enam kehtivaid aretuse erinõuded, on vaid aretussoovitused. Seega võib vabalt paaritada ka neid koeri, kellel ei ole tehtud terviseuuringuid või kes ei ole osalenud ametlikel näitustel.

Vastutustundlik kasvataja siiski ei kasuta aretuses koeri, kellel ei ole uuritud puusad, küünarliigesed ja silmad. Paaritada võiks ainult terveid koeri (st. ei ole allergiaid ja muid kroonilisi probleeme). Vanematel võiks olemas olla vähemalt kaks näitusehinnet “väga hea” (kutsika-ja beebiklassi hindeid ei arvestata), et tagada, et nad näevad välja nagu nende tõug peaks nägema ja nende iseloom on vastav tõule.

Kui oled otsustanud kutsika  kasuks:

• Sündinud pesakonnad
• Planeeritud pesakonnad
• Vanemad koerad
• Kasvatajad

Võta ühendust kasvatajatega, tutvusta ennast, räägi, millist koera tahad ja kindlasti maini ära, kui sul on koeraga mingeid harrastusplaane: sõnakuulelikkuse võistlused, jahil käimine, agility, pimedate juhtkoera või abikoera õpetamine, näitustel käimine või ehk kunagi kutsikate planeerimine?

Pesakonna on erinevad ja kutsikatel on erinevad eeldused nii välimuse kui iseloomu poolest.

Näiteks: kui soovid endale jahikoera, siis saab kasvataja hakata juba enne, kui kutsikad on loovutusealised, hakata valima sulle pesakonnast kutsikat, kellel on kõige paremad jahiinstinktid ja paremad eeldused. Sama kehtib ka näitusekoera ja aretuskoera kohta.

Arvesta, et hea kutsika saamine võib tähendada ka seda, et pead mõnda aega ootama.

[related-posts]