Eesti Retriiverite Tõuühing

Autor: Sini Lindroos

“Kõige rohkem probleeme toovad endaga kaasa nn. rendikutsikad. Kasvataja annab mõnele vaesele koerasõbrale hoidmiseks kutsika. Kutsikas kasvab “peremehe” kodus ja temast saab pereliige. Kutsika kasvataja tirib koera aga näitustele, määrab kindlaks, mida talle sööta tohib ja teeb talle kutsikaid, kuni koera tervis enam vastu ei pea. Kui kasvataja ja “peremehe” vahel tekivad erimeelsused, võtab kasvataja koera endale, või paneb ta magama.” (Lasse Lindblom, Seppo Oja, Oman koiran hoito, 1995)

Nii kujutatakse rendikoera raamatus “Oman koiran hoito”. Kahjuks on selline mõtteviis ikka veel olemas ja eriti mitte-koerainimeste hulgas väga levinud. “Tavainimesed” mõistavad rendikoera all “kasvataja kutsikamasinat” ning halbu suhteid kasvataja ja koera peremehe vahel, kus viimase ülesandeks on viia koer igal nädalavahetusel näitusele või muule koeraüritusele.

Olen ise teinud palju rendilepinguid ja kõik mu kogemused on senini olnud väga positiivsed. Kahjuks tulevad avalikkuse ette peamiselt ebaõnnestunud juhtumid, mis veelgi halvendavad rendilepingu negatiivset mainet.

Selle artikli mõtteks on selgitada, milline peaks rendileping ideaalis olema ja mida tuleks lepingu sõlmimisel arvestada. Soovitav oleks, et leping oleks kõigile osapooltele meeldiv kogemus ja et ka tulevikus oleksid mõlemad osapooled huvitatud rendilepingu sõlmimisest.

Artikli kirjutamise ajal küsisin nõu ka teiste tõugude kasvatajatelt ning rendikoera võtjatelt. Lõpptulemus – see artikkel – ongi kirjutatud nende inimeste mõtete ja minu enda kogemuste põhjal. Olen kasutanud ka tsitaate, need on esitatud kursiivis.

Rendikoer võib olla suurepärane võimalus

“… See oli noorele plikale hea võimalus pääseda “siseringkonda” ja saada hea koer”.

“Põhjus, miks ma võtsin rendikoera, oli, et ma saan põhimõtteliselt pesakonna lubavaima kutsika. See oli mulle tähtis, kuna olin huvitatud näitustest”.

Rendikoer võib tõust huvitatule olla hüppelauaks aktiivsesse koeraharrastusse. Kasvataja esimeseks huviks peaks olema aretuse edasiviija jätmine oma omandisse. Sellest lähtuvalt peaks rendile antav kutsikas olema pesakonna lubavaim.

Rendikoera abil pakutakse uuele koeraharrastajale võimalust saada hea näitusekoer ja tõenäoliselt ka baaskoer tema enda kasvatustööle. Paljude kasvatajate esimene koer ongi olnud just rendikoer. Selle abil on ehk lihtsam “tõugu sisse elada” ja samas on koera kasvataja ka aktiivne koostööpartner ja õpetaja, kes jagab õpetusi kõige kohta, mis puudutab kasvatamist – näitused, paaritus, sünnitus, kutsikate hooldamine jne. Nii mõnedki rendikoera võtnud on tundnud, et rendikoera abiga on nad saanud sellise kogemuse, mis tavalisel koeraostjal saamata jääb. Kahjuks tuleb rendikoera omanikul vahel kokku puutuda ka kasvatustöö negatiivsete külgedega.

Vaid üksikutele, kes võtavad rendikoera, on sellise valiku põhjus olnud odavam hind. Ka kasvatajad annavad koera rendile eelistatult neile, kelle nad koera ostmisest ümber on saanud rääkida. Muidugi pole mõtet inimest, kes seda ei taha, sundida rendilepingut tegema, sest selle kestvuse ajal on koera loovutaja ja vastuvõtja aastatepikkuses suhtes ja selle õnnestumine vajab mõlemalt poolelt paindlikkust, koostöövõimet ja ausust.

Mis on rendikoer?

“… ilma rendikodudeta upuksin ma koertesse…”

Vaid vähestel Soome koerakasvatajatel on võimalus pidada kodus suurt koertekarja ja kasvatustöö jätkamiseks on ta sunnitud pesakonna lubavaimad kutsikad tihtipeale rendile andma.

Teatud juhtudel võib rendikoer olla ka täiskasvanud või näiteks kasvataja poolt välismaalt ostetud isend. Rendikoerte abiga tagab kasvataja oma aretustöö kvaliteedi, sest selle garanteerimiseks peab tema käsutuses olema piisav hulk aretuskoeri, mis võimaldab valikuvõimaluse olemasolu.

Kasvataja esimene huvi on siis eelkõige aretuspõhine. Ta loodab, et paari-kolme aasta pärast võib täna rendile antud koer jätkata oma liini.

Rendileping sõlmitakse kasvataja (loovutaja) ja omaniku (vastuvõtja) vahel. Loovutaja on rendilepingu kehtivuse ajal koera juriidiline omanik, kellel on koera aretusõigus. Vastavalt lepingule võib ta endale jätta ka näituse- ja dressuuriõiguse, mis tähendab, kui loovutaja soovib, võib ta koera viia näitustele või dressuurikatsetele. Omanik on koera hoidja-hooldaja, kes hoolitseb koera igapäevaste vajaduste eest ja saab rendilepinguga endale koera valdamisõiguse. Hea rendilepingu korral ei saa vastuvõtja isegi aru, et tal oleks kodus “teistsugune” koer.

Kulude jagamisel kasutatakse üleüldiselt järgnevat lahendust (juhul, kui lepingus pole märgitud teisiti): loovutaja kannab aretusega seotud kulud (kohustuslikud terviseuuringud, paaritustasud, emase koera lisasöök tiinuse ajal, näituse- ja katsete tasud jms); vastuvõtja kannab kõik tavapärased kulud (söök, koeramaks, haigusest tekkinud kulutused, vaktsineerimised jne).

Soome Kennelliit on kasvatajatele välja töötanud ka rendilepingu põhja, mida Soome Kennelliidu liikmed peavad kasutama. Selle lepingu aluseks on, et rendileping on jõus kuni kutsikate sündimiseni (loovutaja nime all, tavaliselt üks pesakond) või kui emane koer saab 3-4 aastat vanaks.

Edukaimad rendilepingud ongi sõlmitud kasutades SKLi lepingupõhja. See annab turvatunde mõlemale osapoolele, jättes mõlemale nende õigused ja kaitstes ebaõigete tegude eest. Selles on tähelepanu pöööratud kõigele asjaga seonduvale ja jäetud võimalus ka erinevate tingimuste seadmiseks. Kasvatajate kogemuste põhjal võib öelda, et parimad rendilepingud on sõlmitud siiski ilma eriliste lisatingimusteta.

Eritingimuste kohaldamine

Pooled võivad soovi korral lisada lepingusse tingimusi või muuta teatud punkte, kui see on näiteks koera vanuse või väga kõrge väärtuse tõttu vajalik.

Piirideks on kõikide lepingute puhul kehtiv õiglusnõue: ebaõiglaseid tingimusi ei või lisada. Kui need siiski on lisatud, on need kehtetud. Keelatud lisatingimused on näiteks sündivate kutsikate arvu, värvust ja sugu nõudvad punktid.

Mis on ebaõiglane? Näiteks tingimus, mille kohaselt loovutaja võib steriliseerida koera kas pesakonna sündimise järel või juhul, kui ta üldse koera aretuses ei kasuta, on vastuvõtja suhtes ebaõiglane. Tähelepanu tuleb pöörata sellele, et tegemist on koeraga, kelle omandiõigus tulevikus muutub. Seepärast ei ole liiga kauge tuleviku määramine lubatud.

Lepingu mõõdupuuna võib võtta seda, et kõik SKLi lepingusse tehtavad muudatused peavad olema piisavalt põhjendatud. Näiteks vanusepiiri võib muuta, kui tegemist on täiskasvanud koeraga ning pesakondade arv võib olla ka kaks, kui rendile antav emane on väärtuslik importkoer või kui tõule on omased väikesed pesakonnad.

Traditsioonilise rendileandmise kõrvale on viimaste aastate jooksul tulnud ka erinevaid alternatiive – liising, osaomand jne. Neid ei tohiks aga rendilepinguga segi ajada, kuna need erinevad viimasest peamiselt seetõttu, et emase koera rendilepingul põhineva aretusõiguse eest tulevasele omanikule kompensatsiooni ei maksta, aga näiteks liisinglepingu puhul on koera omanikul õigus tasu saada, sest ta annab oma koera teisele inimesele aretuseks.

“Minu meelest on emaste liising (üürimine) olnud hea süsteem, kui tahad kasvatada … Kompensatsioon on alati kokku lepitud vastavalt emase panusele, näit. 10-20% kutsikate müügihinnast või siis teatud kindel summa kutsika kohta + söök tiinuse ajal …”

Milline on hea rendileping?

Rendileping on hea, kui mõlemad lepingupooled on rahul!

Rendile andmise õnnestumine sõltub paljudest asjaoludest. Mõlemad osapooled peaksid endale selgeks tegema, millise partneriga nad koostööd teevad. Kas selle inimesega on võimalik jõuda kokkuleppele ja kas inimestevaheline “keemia” on olemas? Kasvataja huviks on valida kõikidele oma kutsikatele kodu, kus koeral on võimalused kasvada vastavalt ootustele. Rendilepingu puhul tähendab see üldjuhul seda, et emase koera füüsilisele vormile pööratakse tähelepanu, ta õpetatakse sotsiaalseks, harjutatakse käsitlemisega, õpetatakse esinema jne.

Vastuvõtja peaks endale selgitama, millise kasvatajaga on tegemist ning ta peaks olema aktiivne info otsimisel. Abi saab SKLi juristilt või tõuühingult. Asjalikele küsimustele saab kindlasti asjalikud vastused. Lepingupooled peaksid omavahel suhtlema, kas nad ikka on tähtsamates asjades samal arvamusel.

Ka vahemaa on üks tähtis asi. Kui koer on rendile antud sadade kilomeetrite kaugusele, on loovutajal tunduvalt raskem ühendust hoida. Seetõttu annavad paljud kasvatajad rendikutsikad vaid lähiraadiusesse. Mina ise pean piiriks 100 km, aga mida lähemal mu rendikoerad elavad, seda tihedamini ma neid näen, suhtlen omanikega ja suudan jälgida koera arengut. Ka näitusteks trimmimine ja sinna sõitmine on tunduval lihtsam, kui koer elab samas regioonis.

Meeles peab pidama ka seda, et rendilepingus on alati kaks osapoolt. Nad mõlemad peavad olema paindlikud ja oskama jõuda kompromissideni. Ka siis ei ole tulemus hea, kui üks pool ainult nõuab ja teine kogu aeg järgi annab.

Võimalikud probleemid

Soomes kehtib lepinguvabadus, mis tähendab, et lepingupunktides võib vabalt omavahel kokku leppida. Arvestama peab vaid õiglusnõuete ja Soome seadustega. Suurimad probleemid tekivad, kui rendileping on tehtud ise, kasutamata Soome Kennelliidu lepingupõhja.

Koera rendile andmine on juriidiliselt raske, sest sellelaadseid lepinguid muudel elualadel peaaegu ei tunta. Seepärast puudub võimalike probleemide lahendamiseks ka vastav seadusandlus. Vaidlused lahendatakse üldjuhul otsustades, kas lepingutingimus on teise poole suhtes ebaõiglane või mitte. Juriidiliselt võib rendilepingut pidada koera müügiks edasilükkavatel tingimustel.

Õnnestumise šansid on suuremad, kui mõlemal lepingupoolel on meeles rendilepingu algupärane mõte, ja nad ei taha lihtsalt tasuta koera või lahti saada liiga vanadest kutsikatest. Head rendilepingud on üldjuhul sõlmitud kasutades Soome Kennelliidu lepingupõhja ja kõikides asjades on kokku lepitud kirjalikult. Suulisi kokkuleppeid on probleemide tekkimisel raske tõestada.

Kui mõlemad osapooled on paindlikud, valmis kompromissideks ja tegutsema koera ja tõu edu nimel, ei tule ette ka probleeme. Suhtlemisoskus ja valmidus koostööks on omadused, mida eduka rendilepingu sõlmimiseks vaja läheb.

Meeles peab pidama, et tüli puhul on suurimaks kannatajaks koer.

Vastuvõtja kohustused

Vastuvõtja ülesandeks on mõista, millised kohustused rendikoera võtmisega kaasnevad. Rendikoer ei ole tasuta koer, see on isegi enam nõudev, kui tavaline, kodukoeraks hangitud sõber. Tasuta koeri ei ole. Kuigi koera saab koju tasuta või poole hinnaga, on temale tehtavad igapäevased kulutused samas suurusjärgus, kui ostetud koera puhul.

Vastuvõtja tähtsamad kohustused on teatada loovutajale emase koera jooksuaegade algusest ja hoida koer sellises vormis, et loovutajal on võimalik viia teda näitusele ja kasutada tulevikus aretuseks.

Loovutaja kohustused

Loovutaja ülesandeks on leida rendikoerale parim võimalik omanik. Ta peab oskama küsida koera vastuvõtjalt kõik õiged küsimused, mille abil selgub, kas ta ikka teab, millega tal arvestada tuleb. Loovutaja peaks avameelselt rääkima ka sellest, mida tema rendilepingult ootab ja mida ta koera vastuvõtjalt nõuab.

Loovutaja peaks lepingu kehtivuse ajal meeles pidama, et vastuvõtja elus võib peale koeraharrastuse olla ka muud. Seepärast peab ta piisavalt varakult ette teatama, millal ta kavatseb koera viia näitustele ja mis ajaks on pesakon(na)d planeeritud.

Täpsed ja selged söögi- ja hooldamisjuhised vähendavad võimalike probleemide tekkimist. Juhendid peab alati andma kirjalikult.

Üks tähtsamaid kohustusi on oskus lasta koeral minna ja jätta ta aretuses kasutamata, kui ta ei ole selleks piisavalt hea. Juba rendilepingut tehes peab loovutaja arvestama võimalusega, et rendile antud kutsikas ei pruugi täita kõiki neid nõudmisi, mida healt aretuskoeralt nõutakse, isegi kui teda on kasvatatud ja söödetud vastavalt loovutaja nõudmistele.

Mõtle hästi järgi

Rendikoera võtmine on üks variant, aga pead täpselt mõtlema, kas see on just sinu jaoks sobiv. Kuigi rendikoera saab odavamalt, ei ole see piisav põhjus, sest odavam hind toob juurde palju kohustusi.

Kui oled ebakindel, võta ühendust kennelliidu või tõuühinguga ja küsi, millega täpselt tegemist on ja kas lepingus olevad tingimused on õiglased või mitte.

Mõtle ka selle peale, kas oled valmis aastatepikkust koostööd tegema sulle võib-olla tundmatu inimesega, sest vaid vähestel on õnn tunda loovutajat või vastuvõtja juba varasemast ajast.

Väike kokkuvõte hea rendilepingu sõlmimiseks:

• Ole aus ja avameelne. Räägi oma soovidest, eesmärkidest ja põhjustest, miks tahad anda/võtta koera rendile.
• Ole paindlik ja võta arvesse ka teise osapoole soovid.
• Kasuta SKLi rendilepingut ja kirjuta kõik paberile, kunagi ära tee kokkuleppeid ainult suusõnaliselt. Kehtib ainult see, mis on pandud paberile.
• Ära anna koera rendile liiga kaugele oma elukohast, sest aktiivne koostöö rendikoduga on tähtis.
• Küsi tagatisraha, siis ei tundu risk, et koer jääb aretuses kasutamata enam nii suur ja lihtsalt tasuta koera tahtjad jäävad mängust välja.
• Tehes rendilepingut arvesta võimalusega, et koera ei kasutata kunagi aretuses.
• Pea meeles – koeraharrastus on kõigest hobi, mis peaks olema meeldiv kõigile osapooltele kellelegi liiga tegemata.
• Vastuvõtjal on lepingu tegemise ajal sõnaõigus, ta ei kirjuta alla lepingule, mis teda ei rahulda.

[related-posts]