Eesti Retriiverite Tõuühing

Meie poole pöördub sageli kutsikaomanikke, kes suure tuhinaga ja võimalikult odavalt (loe: tõutunnistuseta) on endale retriiveri-laadse kutsika ostnud. Mure tekib tavaliselt siis, kui selle kutsika välimus või iseloom ei ole enam reklaamis mainitud tõu moodi. Või tahaks osaleda näitusel, tõukatsetel, minna jahile või muudele võistlustele aga ei saa kuna tõutunnistus puudub.

Lühidalt: tõutunnistus on lihtsalt koera tõugu tõendav paber, mis annab kindluse, et temast kasvab teatud iseloomu ja väljanägemisega koer. Selle hind on kõigest 13.- eurot. Kui kutsikat reklaamitakse mingi tõuna aga tal puudub tõutunnistus, siis tuleks olla väga ettevaatlik ja uurida, miks seda ei ole. Tõutunnistuse saamise ainus tingimus on, et kutsika vanematel on see olemas – seega ei ole ühtegi mõistlikku põhjust, miks väidetaval “tõukoeral” see puudub.

Kui tõutunnistuse olemasolu ei ole sulle oluline, siis pigem paku kodu mõnele toredale varjupaiga loomale.
Kui tõukoera hind tundub sulle hirmuäratavalt suur, siis uuri kasvatajalt järelmaksu kohta. Koera ostuhind on kõigest väike osa sellest, mis edaspidi hakkab kuluma.

Järgnevalt enimlevinud võtted kuidas teadmatut kutsikaostjat petetakse:

Vale: “Kutsikatel pole pabereid aga nad on täiesti tõupuhtad”

Tegelikkus: Tõutunnistuseta “labrador” ei ole labrador. Me ei väsi imestamast, kuidas täiskasvanud inimesed ei mõista, miks on vaja vormistada erinevaid pabereid. Samahästi võiks ka küsida, et milleks mulle passi või juhilube vaja on – ma ju tean kelle laps ma olen või ma ju oskan autoga sõita?

Tõutunnistus tõendab, et kutsikas on sellest tõust ning just nende vanemate järeltulija, mis väidetakse. Paberiteta kutsikate müüja ei saa kuidagi tõendada, et kutsika vanemad on need, keda ta väidab olevat.

Soovitus 1: Koera ostmisel tuleks alati vormistada kirjalik ostu-müügileping, kus on kirjas pesakonna vanemate andmed (nimed, registrinumber, ID-number), kasvataja andmed (nimi, elukoht, kontakt) ja lepingu tingimused (mis saab kui kutsikas haigestub mõnda pärilikku haigusesse?). Ilma ostu-müügilepinguta on teil väga keeruline kui mitte võimatu, tõendada, et ostsite kutsika just sellelt inimeselt ja sellest pesakonnast.

Soovitus 2: Vaktsineerimispass ei ole tõugu tõendav dokument, sinna võib midaiganes kirjutada. See ei anna infot koera päritolu kohta ning sisaldab vaid kiibinumbrit, koerale tehtud vaktsineerimisi (mõnel juhul ka ussikuure) ja omaniku andmeid. Kogu koera kajastav info, v.a. märgistus ja veterinaari poolt tehtud protseduurid, on seal kirjas „omaniku ütluse alusel”. Lemmikloomapassi peavad omama nii tõutunnistusega kui ka ilma tõutunnistuseta koerad.

Soovitus 3: Kasulik tööriist tänapäeval on internet – uuri taustinfot või pöördu EKL-i.

Vale: “Kutsikatel pole pabereid, sest paberid maksavad palju…”

Tegelikkus: Ühe kutsika tõutunnistuse hind on vaid 13 eurot! Miks maksta pea sama suur summa tõutunnistuseta “labradori” eest, kelle puhul pole kindel, et temast ka labrador kasvab?

Soovitus 4: Kui te soovite saada endale lihtsalt perelemmikut (ehk paberid ei ole olulised), siis miks mitte pakkuda kodu mõnele varjupaiga koerale?

Vale: “Kutsikatel pole pabereid, sest tõuühing küsib pesakonna registreerimise eest vaheltkasu…”

Tegelikkus: ükski tõuühing ei tegele tõutunnistuste väljastamisega ega ole vahelüliks pesakonna registreerimisel. Tõutunnistusi väljastab Eesti Kennelliit emase koera omaniku avalduse alusel.

Vale: “Kutsikatel pole pabereid… sest kutsikate vanematel (või ühel neist) on jahikatse/ tõukatse / verejälg / töökatse/misiganes katse tegematta.”

Tegelikkus: Labradoridel ei ole ühegi koolituse läbimine enne aretamist kohustuslik. Kui kasvataja on võtnud vaevaks osaleda katsetel ja koolitustel, siis on see vaid väga hea märk.

Samuti puuduvad labradoridel ja teistel retriiveritel Eestis aretuse erinõuded, s.t. enam ei ole ka terviseuuringud ja näitusehinde saamine kohustuseks, kuigi korralik kasvataja teeb need alati ega kasuta aretuses haigeid ega kehva iseloomuga koeri .

Tõutunnistusega labradori omamine ei tähenda, et teil on kohustus temaga hakata jahil või katsetel käima aga alati jääb see võimalus. Tõutunnistuseta koertel ei ole lubatud jahist, katsetest ega näitustest osa võtta.

Vale: “Kutsikatel pole pabereid, sest me ei viitsinud näitustel käia. “

Tegelikkus: Kõik ühest tõust koerte järglased saavad alati tõutunnistuse ehk “paberid”.

Labradoridel ja teistel retriiveritel Eestis ei kehti enam ühtegi aretuse erinõuet, s.t. enam ei ole ka terviseuuringud ja näitusehinde saamine kohustuseks, kuigi korralik kasvataja teeb need alati ega kasuta aretuses haigeid ega kehva iseloomuga koeri.

Head näitusetulemused annavad kindluse, et vanemad näevad välja just sellised nagu peab.

Vale: “Tõutunnistus muutub kehtetuks või võetakse ära, kui te ei käi näitustel/jahikatsetel/vm”

Tegelikkus: Enamuse tõukoerte “paberid” vedelevad kusagil sahtlipõhjas. Keegi ei saa kohustada teid käima oma koeraga näitustel ja mujal, kui koer kuulub täielikult teile (kaasomandis koera puhul sõltub see kokkulepetest kasvatajaga). Muidugi sooviks iga kasvataja näha oma ilusaid kasvandikke rohkem üritustel.

Vale: “Kutsikatel pole pabereid, sest vanematel ei ole terviseuuringud tehtud aga ema ja kutsikad on rõõmsad ja terved, loomaarst kiidab alati meie koeri. Kutsikad vastavad kõikidele tervisenõuetele.”

Tegelikkus: kõik ühest tõust koerte järglased saavad alati tõutunnistuse ehk “paberid”. Labradoridel ja teistel retriiveritel Eestis ei kehti enam ühtegi aretuse erinõuet, s.t. enam ei ole ka terviseuuringud ja näitusehinde saamine kohustuseks, kuigi korralik kasvataja teeb need alati ega kasuta aretuses haigeid ega kehva iseloomuga koeri.

Labradoridel võiks enne aretusse minekut uurida puusa-ja küünarliigesed ning silmad. Seda selleks, et likvideerida need koerad, kelle järglaste seas võiks kõige tõenäolisemalt sündida liigese (ei saa valu tõttu liikuda; vajab kallist ravi) ja/või silmaprobleemidega (jääb teatud eas pimedaks) koeri.

Uurimata koerte järglaste soetamine on nagu loterii…võib saada terve koera aga võib ka mitte. Kui võtate endale uurimata labradorilaadse koera kutsika, siis probleemide esinedes olete täiesti üksi. Terviseprobleeme esineb loomulikult ka tõutunnistusega koerte seas – koer on koer – aga sel juhul on võimalik küsida abi kasvatajalt ning pärilike vigade ilmnemisel on teil ostu-müügilepingu järgi õigus saada raha tagasi.

Soovitus 4: Küsige müüjalt, millised uuringud on vanematel tehtud ning küsige näha ka uuringute tulemuslehti.

Vale: “Kutsikal pole pabereid, sest tal on valehambumus / lisavarvas / vale värv / valed kõrvad / puuduv munand / üks jalg on lühem kui teine…”

Tegelikkus: Kasvataja kohustus on registreerida kõik kutsikad korraga tõuregistrisse. See kehtib ka värvi või mõne muu veaga kutsika kohta. Praakkutsikad kantakse Eesti Kennelliidu MA (mitte aretuse) registrisse ja nad saavad sellegipoolest tõutunnistuse. Veaga kutsikad müüakse koos tõutunnistusega ning tavahinnast 1/3 odavamalt.

Labradoridel pole sellist asja nagu “vale värv”, “valed kõrvad” või “vale kehaosa”. Isastel on puuduv munand küll viga ja lõpliku otsuse selle kohta saab teha alles siis, kui koer on aastane. Paarikuuse kutsika kohta on vara väita, et hambumus on vale või munand puudub jäädavalt. Veaks loetakse ka albinismi (pigmendi puudumine) aga selliseid kutsikaid sünnib Eestis üldiselt harva. Vormistage kindlasti kirjalik ostu-müügileping, kus on kirjas poolte kohustused ja õigused.

Uuri rohkem: “Kutsikatel on UCI / LKA / IKA/ ELK paberid .”

Põhjus: UCI, LKA, ELK ja IKA on alternatiivorganisatsioonid, mida FCI ja FCI-sse kuuluvad organisatsioonid (näiteks Eesti Kennelliit) ei tunnusta. See tähendab, et nende organisatsioonide paberitega koertel Eesti näitustele-võistlustele asja ei ole, samuti ei saa nende koerte kutsikad EKL (FCI) tõutunnistust.

See ei ole Eesti Kennelliidu ega kellegi ebaviisakus – see on kõikides maades samamoodi. Isikudokumente annab ju meil ka välja ainult kodakondsusamet. Mõistlik ju? Igas riigis on üks organisatsioon, mida FCI tunnustab. Ja selle organisatsiooni paberid on tunnustatud kõikides FCI liikmesmaade organisatsioonides. Kui aga paberid on pärit alternatiivorganisatsioonist, siis… paraku FCI liikmesorganisatsiooni silmis on need väärtusetud. UCI, LKA, ELK ja IKA korraldavad oma näitusi ja neil on oma süsteem.

Miks ei tasu osta kutsikat alternatiivklubi paberitega? – Probleem seisneb selles, et alternatiivklubis võib kasvataja “tõutunnistusele” kirjutada vanemateks just selliste koerte nimed nagu tahab – olenemata, kas neil on üldse mingi seos kutsikatega või mitte; iga kord võib kasvataja võtta ka uue “kennelnime” või leiutada uue tõunimetuse… Alternatiivklubidesse kuuluvad need kasvatajad, kes on FCI-sse kuuluvas organisatsioonis korduvalt reegleid rikkunud ja saanud aretuskeelu ning seetõttu võtnud nõuks oma tegevust kuidagimoodi jätkata – ja alternatiivorganisatsioonides on kõik lubatud.

Eesti Kennelliidus saab kasvataja aretuskeelu, kui ta on teinud pesakonna lubatust nooremale emasele, jätnud täitmata tõu aretusnõuded (kui need on kehtestatud); teinud emasele uue pesakonna, kui emase eelmine pesakond ei ole vähemalt 8-kuu vanune või valetanud kutsikate põlnemise kohta või vanemate andmete kohta.

Soovitus 5: Uuri täpselt järgi, millise organisatsiooni tõutunnistuse kutsikas kaasa saab, seda eriti siis kui tood kutsika välismaalt.

Vale: “Kutsikatel pole pabereid, sest isa/ema on liiga noor/vana…”

Tegelikkus: kõik ühest tõust koerte järglased saavad alati tõutunnistuse ehk “paberid” ja ka sedapuhku lisandub kasvatajale juurde trahv liiga vana/noore koera aretuses kasutamise eest.

Aretuses tohib kasutada emaskoeri vanuses 18. elukuust kuni 9-aastaseks saamiseni. Isaskoeri võib aretuses kasutada alates 10. elukuust. Emaskoera võib uuesti paaritada, kui eelmine pesakond on vähemalt 8 kuud vana. Need on igati mõistlikud nõuded kuna tiinus ja poegimine on emasloomale kurnavad.

Vale: “Kutsikatel pole pabereid, sest kutsikad on sündinud varem kui lubatud – see on kennelliidu või misiganes klubi nõue.”

Tegelikkus: kõik ühest tõust koerte järglased saavad alati tõutunnistuse ehk “paberid” ja ka sedapuhku lisandub kasvatajale juurde trahv liiga vana/noore koera aretuses kasutamise eest.

Kui keegi väidab, et näiteks märtsikuus on keelatud emastel koertel poegida, siis see väide kuulub kategooriasse piiritu fantaasia. Eesmärk on lollitada kergeuslikke.

Vale: “Enne kui emane pidavat paberitega pesakonna saama peab ta kaks pesakonda paberiteta poegima, kuna muidu ei kasva edukad näitusekoerad.”

Tegelikkus: see väide kuulub kategooriasse piiritu fantaasia.

Vale: “Kutsikad on puhtatõulised aga paberiteta. Me ei ostnud omale emast koera selleks, et kutsikaid toota, vaid oma pere sõbraks. Meie kutsikas sobib suurepäraselt teile perelemmikuks, sobib lastega jne.”

Tegelikkus: Ka tõutunnistusega koer on ennekõike peresõber. Ekslikult arvatakse, et tõutunnistusega koeraga tuleb pidevalt näitustel käia ning tal on selle jaoks “eriline” iseloom, mistõttu ta ei sobi perelemmikuks. Suur enamus tõutunnistusega koeri ei ole mitte kunagi ühelgi näitusel käinud ega saa järglasi.

Huvitav on ka see, et sellist juttu ajavatel “kasvatajatel” on kutsikaid alati saadaval ja need kutsikad loovutatakse väga varakult ilma vaktsineerimatta ja kiibistamatta.

Vale: “Iga emane peab kord elus poegima, sest see on tervisele kasulik.”

Tegelikkus: Seda väidet ei ole suudetud veel tõestada. Hoopis vastupidi, poegimisega kaasneb palju riske.

Iga emane ei pea ja ei tohikski kutsikaid saada. Looduses sünnivad kutsikad vaid alfa-emasel, teised emased koerad käituvad ammede-õpetajatena.

Vale: “Kutsikatel pole pabereid, sest kutsikad/ vanemad ei kuulu kennelisse/ kennelliitu.”

Tegelikkus: See tähendab enamasti vaid seda, et vanemad on juba mitmendat põlve nn tõulaadsed, kes meenutavad väidetavat tõugu.

Kui kutsikate vanemad ei kuulu ühegi riigi kennelliidu registrisse, siis see enamasti tähendab, et neil puuduvad põlvnemist tõendavad dokumendid (tõutunnistus) ja seetõttu ei ole võimalik kutsikatele tõutunnistusi vormistada. Sellised kutsikad on suure tõenäosusega segaverelised ja näevad vaid natuke labradori moodi välja; nende iseloom on etteaimamatu ning täiskasvanuna ei pruugi nad enam labradori moodigi olla.

Vale: “Isased kutsikad maksavad X eurot ja emased Y eurot.”

Tegelikkus: Ükski korralik  kasvataja ei määra kutsika hinda vaid soo põhjal. Hinnaerinevus võib olla, kui müüakse näituse ja/või tööpotensiaaliga kutsikaid.

Vale: “Paberiteta kutsikas maksab X eurot, kui tahate pabereid, siis maksab kutsikas Y eurot rohkem.”

Tegelikkus: Kasvatajal on kohustus registreerida kõik kutsikad ühe korraga tõuregistrisse. Kui mõtlete ümber, siis tagantjärele ei saa tõutunnistust enam vormistada.

Kui kõik kutsikad on ühesugused, siis miks hinnavahe nii suur on? – Ühe kutsika tõutunnistus maksab vaid 13 eurot. Selliselt “kasvatajalt” ei tohiks kutsikat üldse osta!

Vale: “Koerad paaritusid valel ajal.”

Tegelikkus: kõik ühest tõust koerte järglased saavad alati tõutunnistuse ehk “paberid”. Väide kuulub kategooriasse tõeliselt piiritu fantaasia.

Vale: “Kasvataja, kes aretab haruldasi punaseid (fox red) labradore”

Tegelikkus: Rebasepunane või punane (fox red) värvus on kollase kõige tumedam varjund. Fox red ehk lihtsamalt tumekollane koer ei ole mingi haruldus, neid on küll natuke vähem.

Vale: “Labradorid haruldaste värvidega – tumehallid, šhokolaadikarva ja hõbedased.”

Tegelikkus: Tõustandardis on kirjas: must, pruun või kollane – muid värvusi ei ole.

Tumehallid ja hõbedased koerad sünnivad ristamisest teiste tõugudega ning nad ei ole puhtatõulised labradorid – neis on samapalju ka teise vanema geene (välimus, iseloom).

Šhokolaad ehk pruun labrador on väga tavaline.

Vale: “..haruldased valged, kreemjad, kuldsed labradorid.”

Tegelikkus: Tõustandardis on kirjas: must, pruun või kollane – muid värvusi ei ole.

Valge tähendab kas: a.) väga heledat kollast, mis ei ole haruldane, või b.) albiinot. Kui kuulutuses on kirjas “haruldane valge” labrador, siis mõeldakse selle all (hele)kollast värvust ja (hele)kollastes labradorides ei ole mitte midagi haruldast.

Albinism viitab rühmale geneetilistele defektidele, mis takistavad melaniini (ehk värvuse) teket. Albiino koera iseloomulikeks tunnusteks on  roosakas, tuhmhall või sinakas silmaiiris ning roosa nahk, sageli on nad kurdid. Selliseid labradore sünnib väga harva.

Kuldne labrador on täiesti tavaline kollane labrador – mitte segi ajada kuldse retriiveriga, mis on hoopis teine tõug. Kui kutsikamüüja ei tea, mis värvi või tõugu koerad tal on – näiteks osad müüjad on väitnud, et neil on kuldne labrador, siis tasuks ka ettevaatlik olla, kuna selline kasvataja ei tunne tõugu ja ei oska teid tulevikus abistada.

Kreem/beež värvus tähendab kollast värvust ja see on väga levinud.

Ühes pesakonnas võib sündida korraga eri värvides (musti, pruune, kollaseid) kutsikaid ning ka ühe värvuse piires, enamasti pruuni ja kollase, esineb erinevaid tooni variatsioone.

Vale: “….maailma populaarsem tõug eriti haruldase värvusega.”

Tegelikkus: “Haruldane” ja “ilus” ühes kuulutuses on vaid reklaamiks, et hajutada kahtlusi vanemate tõu, tervise ja iseloomuprobleemide kohalt.

Vale: “…x värvi labrador ja kuna ta on väga haruldane, siis hind on 2 korda kõrgem.”

Tegelikkus: Loe uuesti eelmiseid vastuseid.Kas tasub maksta suur summa täiesti tavalise kollase ehk “haruldase valge” või hullem albiino labradori eest? Pealgi, ükski normaalne kasvataja ei küsi ühegi värvuse eest suuremat hinda.

Vale: “…haruldased väikesed mini-labradorid.”

Tegelikkus: Ometigi ideaalne labrador korterisse? – Ei. Peab tõdema, et miniatuurseid labradore ei ole olemas.

[related-posts]