Eesti Retriiverite Tõuühing

ENSV Agrotööstuskomitee IJV, 1988.

1. Katseid korraldatakse nii jahiperioodil kui ka muul ajal.

2. Katsetamise objektideks on metskurvits, teder, rabapüü ja faasan.

3. Katsetamiseks valitakse linnuliik, mis on enamikule katsetatavatest koertest tavaliseks jahiobjektiks.
Märkus. Koera katsetamisel arvestatakse ja hinnatakse koera tööd mitte ainult põhi-, vaid ka muude lindude jahtimisel. Kui koera omanik on ekspertide komisjoni enne informeerinud, et koer on õppinud jahtima ainult teatud linnuliiki, siis teiste liikide mittetundmine ei mõjuta koera töö hinnet põhilinnuga.

4. Linnukoeri katsetatakse kinnisel maastikul, kus õhuvoolude suunad muutuvad sageli. Tihti koer sukeldub põõsastesse ja kaob kohtunike ja saatja silmist. Koer võib kohata nii üksikut lindu kui ka tervet pesakonda. Metsas on harva võimalik märgata ümberpaiknenud linnu maandumiskohta, sageli jookseb ta mööda maad ning jätab pika jäljerea. Seepärast hinnatakse katsetel järgmisi linnukoerte jahiomadusi: koera oskust kasutada linnu leidmiseks haistmist, otsimise kiirust, otsimise meisterlikkust, lõhna vedamist, seismist, juurdevedamist ning käimise, seismise, lõhna ja juurdevedamise stiili ja samuti dressuuri, mis jagatakse väljaõppeks ja kuulekuseks.

5. Haistmine – koera oskus lind üles otsida ja tema ees seista, sest metslinnud, eriti pesakonnad, teevad palju jälgi, püüdes koera eest pääseda mööda maad allatuult joostes. Koer peab oskama kasutada nii linnu enda kui ta jälgede lõhna, pesakonnast välja valima ühe linnu ja hoidma seda oma haistmisväljas. Asukohta muutes peitub lind sageli tihedasse põõsastikku. Säärasel juhul haistab koer lindu väga lühikese vahemaa pealt.

6. Otsimise kiirus oleneb eeskätt koera liikumiskiirusest ja võib muutuda olenevalt maastikust: pehmel samblasool on liikumiskiirus väiksem kui kõva pinnaga metsas. Hinnatav on kiire, kerge, kogu katsetamise vältel ühtlane liikumine, kuid mitte nii kiire, et koer linnu lendu hirmutaks.

7. Otsimise meisterlikkus. Metsas töötamisel ei saa koeralt nõuda süstaldamisetaolist otsimist, vaid otsimine peab olema vaheldusrikas. Harvade põõsastega maastikul peab otsimise laius kummalegi poole olema 30-50 m , tihedas põõsastikus peab koer otsimise laiust vähendama kas iseseisvalt või saatja käskluse peale. See viitab ka nende omavahelisele heale kontaktile. Väga hinnatavaks koera omaduseks on anonsseerimine, s.o. leitud linnust peremehele teatamine.

8. Lõhna vedamine – koera ettevaatlik liikumine haistetud linnu või tema jälgede suunas. Lõhna vedamise käigus koer kontrollib, mis on lõhna allikaks. Lõhna vedamine lõpeb seismisega linnu ees või hakkab koer uuesti otsima.

9. Seismine linnu ees – linnukoerte sünnipärane ja neid teistest tõugudest eristav omadus. Hinnatakse kindlat ja tugevat seismist. Seismine on koera pingelises poosis peatumine haistetud linnu ees. Kui lind pistab koera ees jooksu, peab koer temale järgnema ja sundima ta uuesti varjuma. Seismiselt koer ei tohi ilma saatja vastava käskluseta edasi liikuda ega lindu lendu ajada.

10.  Juurdevedamine – saatja käskluse peale koera seismiselt edasiliikumine linnu lenduajamiseks. Juurdevedamine peab olema kiire, et sundida lind lasu ulatuses üles tõusma. Kui lind jookseb allatuult, võib koer töötada ülemise ja alumise haistmisega. Hea juurdevedamine on eduka jahi alus.

11. Töötamise stiil – igale linnukoera tõule omane kõigi liigutuste ilu. Hinnatakse eraldi liikumise, seismise, lõhna ja juurdevedamise stiili.

12. Dressuur jaotatakse kaheks elemendiks: a) väljaõpe – saatja ja koera koostöö, eriti töötamise lõppetapil, koera suhtumine lendutõusnud linnusse ja paugusse. Linnu lendutõusmisel peab koer jääma paigale või võtma lamamisasendi. Viimane on eelistatavam, sest see raskendab võimalikku linnule järelehüppamist. Linnu lendutõusmisel võib koer tulla saatja juurde. Sellest peab viimane kohtunikele eelnevalt teatama; b) kuulekus – kiire ja täpne reageerimine saatja korraldustele, signaali peale juurdetulemine, jala kõrval käimine kas kütkes või vabalt ja eemalt antud käskluse peale lamama heitmine.

13. Koera tööd hinnatakse järgmiste maksimaalhinnetega pallides:

14. Diplom töö eest antakse, kui koer saavutab järgmised minimaalhinded pallides:

15. Koera jahiomaduste väljaselgitamiseks lastakse koeral üles otsida vähemalt kolm lindu (üksiklind, lindude grupp või pesakond). Kui koer töötab lindude grupi või pesakonna igale linnule eraldi, loetakse seda iseseisvaks tööks. Ümberpaiknenud linnule töötamist metsas ei nõuta, kuna linnu laskmiskohta pole enamasti võimalik kindlaks teha. Metsas katsetamisel on soovitav liikuda üldist tuule suunda arvestades.

16. Koera suhtumist paugusse (ilma haavlilaenguta padruniga) kontrollitakse tema poolt lenduaetud linnu suunas lastes. Vajaduse korral lasku korratakse.

17. Koer kõrvaldatakse katsetelt ja töö jäetakse hindamata (põhjus märgitakse protokolli) järgmistel juhtudel:
a) koer ei lähe otsima;
b) koer otsib sammu käies või veab lõhna 10 minutit;
c) koeral puudub haistmine või heades tingimustes ei tunne ta linnu vastu huvi;
d) koer pole katsetamiseks vajalikult kuulekas;
e) koer hüppab lendutõusnud linnule järele üle 5 m;
f) koer teeb kolm tühja seismist;
g) koer kardab linnu lendutõusmist ja pauku;
h) saatja soovil ja ekspertide loal, kui koer on otsinud kuni 10 minutit, kuid pole veel lindu leidnud, või kui saatja ei allu ekspertide korraldustele ja käitub ebakorrektselt;
i) kui koer kaob 10 või enamaks minutiks saatja ja ekspertide silmist ja korduvatele kutsetele vaatamata tagasi ei tule, peale juhu, kui ta leitakse linnu ees seismas;
j) kui koer ei lähe seismiselt käskluse peale juurdevedamisele ja teda on vaja tõugata või kaelarihmast vedada.

18. Katseid ei korraldata:
a) kui õhutemperatuur on üle 30 C;
b) pikaajalise tugeva vihmasaju korral;
c) päikese loojumisest päikese tõusuni.

14. Orienteeriv hinnete skaala linnukoerte katsetamisel metsalindude leidmisel normaalsetes tingimustes ( kerge tuul ja temp. kuni 25 kraadi C )

[related-posts]