Eesti Retriiverite Tõuühing

Kas siledakarvaline retriiver on hüperenergiline tõug?

Ei, kuigi kehva aretustöö tulemusena leidub ka selliseid isendeid.

Tõug on loodud töötama. Võrreldes teiste retriiveritega on tal üsna suur liikumisvajadus. Kui ta ei saa piisavalt liikumist ja aktiviseerimist, siis otsib ta endale ise tegevust, näiteks hävitab omaniku asju.

Tõule on omane rõõmus ja positiivne iseloom, mis ei kao ka vanemaks saades. Tema liikumisvajadus jääb alati kõrgeks. See tõug ei sobi inimesele, kes ei viitsi koeraga tegeleda või tahab vaid iluasjakest aeda kaunistama.

Kas neist saab hea perekoera?

Jah.

Väikeseid lapsi ei tohiks koos koeraga kunagi järelvalveta jätta. Võib juhtuda, et koer lükkab tahtmatult lapse pikali või laps teeb koerale haiget.

Kui palju on Eestis siledakarvalisi retriivereid?

2014.a seisuga on Eesti Kennelliidus registreeritud vaid 19 siledakarvalist retriiverit. Eestis sündis esimene pesakond 2014.a kevadel, teine juba sama aasta suvel.

Kas ta on musta värvi kuldne retriiver? Mis vahe on neil labradoride või kuldsete retriiveritega?

Ei. Kõik need tõud on omavahel väga vähe seotud (eriti veel siledakarvaline retriiver ja labradori retriiver). Ühisteks joonteks on see, et nad kõik on retriiverid (ehk tõutüüp), inimsõbralikud ja ilma igasuguse agressiivsuse märgita nii inimeste kui teiste koerte vastu.

Retriivereid on kuute tõugu:

1. labradori retriiver,
2. kuldne retriiver,
3. chesapeake bay retriiver,
4. siledakarvaline retriiver,
5. kiharakarvaline retriiver,
6. nova scotia retriiver.

Tutvu tõugudega lähemalt siin.

Iseloomu erinevused

Üldiselt on labradorid rohkem põikpäised, kuldsed leebekesed, kes tahavad väga-väga omanikule meele järele olla ning siledakarvalised on ülevoolavalt rõõmsad ja tahavad samuti koos omanikuga olla.

Labradorid on iseseisvad töörügajad, kuldne töötab siis kui omanik seda soovib. Siledakarvaline on õndsalt rõõmus, lausa lihtsameelne, omades hoiakut iga asja suhtes, ja kui tal tuju tuleb, võib ta olla täielik põikpea.

Välimlikud erinevused

Labradoril on lühike karv ja jässakas keha, selgelt eristub üleminek laubalt koonule (kuigi osadel labradoridel võib olla siledatega sarnane pea). Labradorid võivad olla nii mustad, pruunid kui ka kollased.

Kuldsel retriiveril on pikk karv, mis võrreldes sileda retriiveri karvaga on tunduvalt karedam, ja seda on rohkelt. Kuldsed retriiverid on värvuselt alati kreemjad-kuldsed, mitte kunagi mustad ega pruunid. Kuldse retriiveri pea on massiivsem ja pealt ümaram.

Minu koer näeb täpselt samasugune välja nagu siledakarvaline retriiver aga tal ei ole tõutunnistust/pabereid? Kui suur on võimalus, et tegemist on puhtatõulise koeraga?

Enamus kuldse retriiveri ja labradori retriiveri ristanditest võivad välja näha nagu siledakarvaline retriiver ning see on tõenäolisem põhjendus, kui see, et Sul on kodus ehtne siledakarvaline retriiver (mis on üsna vähe levinud tõug). Ka suvaliste koerte ristamisel võib olla tulemuseks koer, kes näeb välja nagu siledakarvaline retriiver. Kõige parem on küsida nõu tõu asjatundjalt.

Eestis on siledakarvalisi retriivereid väga vähe (ca alla kahekümne), esimesed pesakonnad sündisid alles 2014a.

Kas siledakarvalise retriiveri pesakonnas võib sündida ka kollaseid kutsikaid?

Jah, kuigi see on harv juhus. Kollane loetakse näitusel diskvalifitseerivaks veaks ja neid ei kasutata aretuses.

Paljud kaua-aegsed kasvatajad tahavad kollasest värvusest iga hinnaga hoiduda uskudes, et mitmed terviseprobleemid tulenevad sellest värvusest – peamiselt nahatundlikus ja jalaprobleemid; kollastel koertel on kehvem karv ja pigmentatsioon (roosakas nina ja silmalaud). Ei ole kindel, kas need probleemid on tõesti põhjustanud kollane värvus või hoopis see, et nende liin on ise kehva tervisega (st värvusest olenemata).

Iga korralik kasvataja ei müü kollast kutsikat kunagi tingimuseta, et kutsikas kindlasti steriliseeritaks/kastreeritaks.

Kuigi kollased siledakarvalised retriiverid on haruldased, pole nad väärtuslikumad ja nende eest ei tohi küsida kõrgemat hinda.

Kuidas pärandub värvus?

Pruun (maksavärvus) on musta suhtes retsessiivne tähendades seda, et pruun kutsikas sünnib vaid juhul, kui mõlemad vanemad kannavad pruuni värvuse geeni. Pruun koer kannab vaid pruuni ja kaks pruuni ei saa kunagi musta järglast.

Kollane värv pärandub sarnaselt nagu labradori retriiveritel, vaata: “Labradoride karvavärvused, pärandumine ja vead“.

Tervis ja probleemid

Patellar Luxation

PL on seisund, kui kederluu libiseb (põlve)liigesest välja ja “lukustab” jala. Tegemist on küllaltki tõsise geneetilist laadi liigeseprobleemiga, mis on õnneks vähelevinud. Võimalik on koera olukorda operatsiooniga parandada. PL-ga koera ei tohiks aretuses kasutada.

Küünar-ja puusaliigese düsplaasia

HD (i. k. Hip dysplasia e. HD), ED (i. k. Elbow dysplasia e. ED). Düsplaasia kui mõiste tähendab vaegarengut, puudulikku arengut. Liigeste puhul räägitakse düsplaasiast siis, kui nende ehitus ei vasta sellele, mida anatoomiliselt normaalseks peetakse.

Liigese ülesanne on anda luustikule vajalikku painduvust, aga ka piisavat tuge. Et seda saavutada, on luudel evolutsiooni käigus välja arenenud spetsiifiline kuju. Ühe luu õnarusele vastab kumerus teisel luul, ning lisaks kuuluvad liigese hulka veel seda ümbritsevad tugevad kõõlused ja membraanid, luude kokkupuutepindadel paiknevad kõhrpinnad ning liigeseõõnt täitev kõrgete määrimisomadustega looduslik õli—liigesevõie e. sünoviaalvõie. Kõik see ikka selleks, et liiges—looduse poolt loodud liigend ikka kenasti kogu looma elu kestaks, oleks töökindel.

Düsplaatiliste liigeste ühenduspinnad ei ole kongruentsed s.t. kumeruse ja õnaruse kuju ei vasta täpselt teineteisele, kumerad osad on liiga lamedad (nõgusused või kumerused ei ole piisavad) ning liigest ümbritsevad koed on lõdvad ega toeta liigest piisavalt. Küünar– ja puusaliiges on koera suurimad liigesed, millele langeb liikudes kogu keha raskus, seetõttu on nende õige areng äärmiselt oluline.

Kõik aretuses kasutatavad koerad tuleb uurida välistamaks haigete koerte kasutamist.

Kilpnäärme alatalitlus

Vähem levinud probleem. Probleemile viitavad allergiad, kehv karvkate jms.

Vähk

Keeruline ja murettekitav probleem, põhjuseid alles uuritakse. Keskmine haiguse avaldumise iga on umbes 4 aastat.

Uuri kasvatajalt, kui vanaks on elanud kutsika esivanemad ja vanemate pesakonnakaaslased.

Vähiuuringutega tegeleb Drs. Couto (Hammer and McLoughlin Veterinary Teaching Hospital), The Ohio State University, 601 Vernon L. Tharp Street Columbus, OH 43210, USA, telefon: 614-292-3551, faks: 614-292-0895.

[related-posts]