Eesti Retriiverite Tõuühing

Chesapeake Bay retriiver on üks kuuest retriiveritõust.

Autor: Triinu A. Mölder (kennel Merrilow)

Õlakõrgus: isased 58 – 66 cm, emased 53 – 60 cm.

Kaal: isased 29 – 36 kg, emased 24 – 31 kg.

Värv: tuhkhall, liivjas- kõrkjas, maasikablond või igasugused punaka ja pruuni variatsioonid. Esineb ka piirdega ja õrnade triipudega koeri, kuid need variandid ei ole väga eelistatud. Valge laik rinnal, käpal või varvastel on lubatud.

Värv ei ole eriti oluline Chesside puhul. Enim hinnatakse karva kvaliteeti ja koera tööomadusi. Ühte värvi ei tohiks eelistada teisele. Silmavärv ei pea kokku sobima karva värviga.

Must ja valge värv on ainsate värvidena mitte-eelistatud (aretuses, näitustel).

Karvkate: lühike, õlgadel ja seljal kergelt lainjas aga mitte krussis. Karv on tihe, soe ning vetthülgav, katsudes kergelt õline. Villakas.

Hea karva kvaliteet on üks tõu olulisematest tunnustest moodustades 20% üldmuljest (näitusel).

Eripärad:

• Merevaigutooni heledad silmad.
• Toomishull.
• Väga võimekas ujuja.
• Hea mäluga – eriti kui teda on ebaõiglaselt karistatud, on see tal igavesti meeles. Jahil mäletab iga lastud linnu asukohta.
• Kiindub sügavalt, elab perevahetust raskelt üle.
• Olekult võõrastega reserveeritum kui labrador, kuid sõbralik ja rahulik.
• Chessi ei ole teine versioon pruunist labradorist – tegemist on täiesti erinevate tõugudega.
• Ei ole õnneks eristunud näituse ja jahiliini – Chessid on edukad mõlemas.
• Tõug näeb välja üsna sarnane algupärastele koertele.

Temperament: rõõmsameelne, väga intelligentne, heas mõttes tagasihoidlik, peret hoidva loomusega. Ühele perele/peremehele igavesti truu. Õpitu on igavesti selge.

Lapsed: saab hästi läbi, kui on koos kasvanud ja sotsialiseeritud (nagu iga koera puhul). Väga väikesed lapsed ja noor Chesapeake kokku ei sobi – kutsika teravad hambad ja energilisus loovad tõelise kaose. Väikeste laste kõrvale pigem soovitaksin võtta mõne rahulikuma tõu nt. kuldse retriiveri.

Teised koduloomad: saab läbi, kui on koos kasvanud või noorena sotsialiseeritud (nagu teiste tõugude puhulgi).

Oskused: perekoer, jaht, töökatsed, agility, kuulekus, jälg, flyball, frisbee.

Valvamine: kõrgem kui teistel retriiveritel aga mitte pooltki nii hea kui valvekoertel. Teeb vajadusel kurja häält, rünnaku korral kaitseb end ja omanikku. Siiski ei sobi valvekoeraks. Chessi ei tohi ilma mõjuva põhjuseta olla arg ega agressiivne.

Hoolitsemine: äärmisel vajadusel kammiga kerge harjamine (piidega “kiskuvad” kammid ei sobi). Pesta nii harva kui võimalik kuna muidu saab karv rikutud. Aeg-ajalt küünte lõikamine ja kõrvade puhastamine. Vajab üsna vähe “iluhoolitsusi”. Ujumine hoiab karva ideaalses korras.

Ei sobi puhtusearmastajale – ajab 2x aastas karva, armastab ujumist = pori ja liiv. (Võrreldes labradoride või kuldsete retriiveritega ajab siiski märgatavalt vähem karva).

Õpetamine: intelligentne, kiire õppija.

Ei sobi esimeseks koeraks ega väheaktiivsele inimesele. Vajab kindlameelset omanikku, kes mõistaks koera, kui indiviidi ega suru teda raamidesse, st. ei võrdle näiteks labradoriga ega ürita teda sarnaselt kasvatada. Omanik peaks olema avatud mõtlemisega ja koolitusele lähenema loomingulisemalt. Võimalusel istub Chessi omanikule pähe aga sama teeks ka iga reegliteta kasvanud koer tõust olenemata.

Chessi

Kutsikana vajab Chessi põhjalikku sotsialiseerimist inimeste, teiste koerte ja erinevate olukordadega. Chessi on üsna sihikindel oma tegemistes ning kui tal lubatakse teha, mida ta tahab, siis ümberõpe on ajakulukas. Chessil võiks olla igapäevased ülesanded, et ta saaks end kasulikuna tunda, nt. toob ajalehte. Kõik see kehtib tegelikult ka teiste retriiverite kohta.

Sobib ideaalselt aktiivsele omanikule, kes võtab koera kui täieõiguslikku pereliiget ning armastab Chessi veidrusi ja huumorisoont. Suurepärane koer jahikatsetel ja muudel aladel võistlemiseks.

Chessi ei pea end koeraks vaid 100% pereliikmeks.

Õppimise kiirus: oleneb koolitaja võimetest. Chessid on väga intelligentsed – kui miski on selgeks saanud on see igavesti meeles. Neile ei sobi asjatu drillimine. Tahavad väga omanikule meelejärele olla.

Aktiivsus: täiskasvanud koeral siseruumides madal, looduses kõrge. Vajab igapäevaselt üsna palju füüsilist ja vaimset treeningut. Parim treening on ujumine, esemete otsing ja toomine. Ei sobi laisale inimesele, kelle nägemus jalutuskäigust on 15 min mööda tänavaid kõmpida.

Elukeskkond: ei ole vahet, kus elab seni kuni omanik saab pakkuda igapäevaselt huvitavat tegevust.

Tervis: üldiselt terve tõug. Kui välja tuua mõni vähestest esinevatest probleemidest, siis 1) liigeste düsplaasia, 2) päritav silmahaigus (prcd-PRA), 3) degeneratiivne müelopaatia (DM) ja 4)  koormusest põhjustatud kokkukukkumine (EIC). Mitmeid neid probleeme saab ennetada aretuses vaid tervete koerte kasutamisega (PRA, EIC ja DM pärilikkust on võimalik tuvastada geenitestidega).

Eluiga: ~10 – 14 aastat.

Pesakonna suurus: 7 kuni 8+ kutsikat.

Päritolumaa: USA Maryland.

Ajalugu: ainuke USA-s aretatud retriiveritõug. Aretajateks olid kohalikud jahimehed, kelle eesmärk oli saada tugev ja võimekas linnujahikoer. Koeri otseselt ei “aretatud”, paariline valiti valiti selle põhjal, kui hea jahikoeraga tegu oli.

Tõug kinnitati: 1878 a. Ameerika Kennelklubi (AKC) poolt. Esimene ametlikult tunnustatud retriiveri tõug. Labradori retriivereid ja kuldseid retriivereid tunnustati alles pool sajandit hiljem.

Rühm: retriiverid; linde lendu ajavad koerad ja veekoerad; rühm VIII.

Alarühm: retriiver.

Tunnustatud järgmiste klubide poolt (link lehele): AKC, ANKC, CKC, FCI (Group 8), KC (GB), UKC

[related-posts]