Kutsika elutee on osaliselt ettemääratud sellega, kus ja millise kasvataja hoole all ta sünnib. Hea kasvataja panustab palju aega (ja raha) kindlustamaks, et iga tema kasvandik kannaks vaid parimaid geene ja saaks nii suurepärase stardi eluks.
Kui oled otsimas endale retriiverikutsikat, siis esimene, väga oluline samm on leida hoopis õige kasvataja. Paraku kasvatajad ei ole võrdsed. Mõned on tunduvalt paremad kui teised. Kehv kasvataja ei ole tingimata halb inimesena, raha pärast väljas (miller) või pettur. Kasvatajaks võib tegelikult nimetada igat inimest, kelle koer järglased ilmale toob.
Tõukoerte maailmas on kasvatajaks saamine sama lihtne – registreerid pesakonna Kennelliidus ja oledki kasvataja valmis. Järgmine tase on kennelnime omavad aretajad, kes on selle saamiseks pidanud läbima kursused ja tegema eksami, kuid ka see ei ole 100% kvaliteedinäitaja. Kuidas siis aru saada, kellelt ikkagi kutsikas võtta?
Ideaalis on hea kasvataja inimene, kellel on eesmärk tõugu parandada ja kelle jaoks on tähtis leida konkreetse tõu aretuses see üks konkreetselt sobiv ja õige isane koer ühele konkreetsele väga heale emasele koerale, mille tulemuseks on tõustandardis kirjeldatud ideaalilähedased kutsikad. Kasvataja tegeleb aretusega iseenda jaoks, eesmärgiga saavutada tõustandardis kirjeldatud koera ideaali lähedane tulemus.
Järgnevalt 41 punkti, kuidas teha vahet heal kasvatajal ja kehval kasvatajal.
Kehv kasvataja…
1. …ei küsi kutsikasoovija kohta täpsustavaid küsimusi.
Hea kasvataja tunneb huvi, kes te olete, miks soovite just seda tõugu koera võtta, miks just isast/emast, millised on tulevikuplaanid, kuhu kutsikas elama läheb, kas peres on lapsi ja veel palju-palju muud. Seda selleks, et olla kindel, et kutsikas saab endale parima võimaliku kodu ja teie, parima kutsika.
Kehv kasvataja seevastu eelneva vastu huvi väga ei ilmuta.
2. …on jätnud pesakonna vanematele terviseuuringud tegemata.
Hea retriiverite kasvataja on uurinud oma aretuskoertel vähemalt puusa-ja küünarliigesed, silmad pärilike haiguste suhtes ja vajadusel teinud geenitestid (testide vajalikkus sõltub tõust). Tulemused on avalikud (tõuregistris) ning kasvataja näitab neid teile hea meelega. Lisaks räägib ta avameelselt muudest probleemidest.
3. …ei oma ühtegi reaalset tõendit vanemate (hea) tervise kohta.
Kui kasvataja kinnitab, et vanemad on suurepärase tervisega koerad, kuid ei näita teile ühegi ametliku uuringu tõendit, siis seetõttu, et tal tegelikult ei ole midagi näidata. Sageli peavad kehvad kasvatajad end suurepärasteks tervisespetsideks omamata vajalikku haridust ja kogemust, kuid mitmeid terviseprobleeme ei ole võimalik koerale niisama peale vaadates tuvastada. Näiteks düsplaasiahaige koer ei pruugi tingimata longata ja enamus geneetilisi haiguseid avalduvad alles hilisemas eas. Seetõttu peaks aretuses kasutama vaid uuritud ja terveid koeri.
Retriiveritel võiks enne aretusse minekut uurida ametlikult vähemalt puusa-ja küünarliigesed (düsplaasia suhtes) ja silmad (kae, katarakti, pra suhtes), kuid ühegi uuringu tegemine pole hetkel Eestis kohustuslik. Hea kasvataja teeb need oma koertele nagunii.
Retriiverite aretussoovitused leiab SIIT.
Kehv kasvataja…
4. …kasutab koeri vaid “aretuseks”.
Hea kasvataja tegeleb lisaks aretusele ka muude koeraspordialadega, näiteks tõukatsed, agility, kuulekus, pääste, jälg, näitused jm. Ühtegi koera ei pea ta vaid kutsikate saamise eesmärgil. Koer on väärtustatud pereliige ja seltsiline.
Kehva kasvataja koerad on heal juhul käinud paaril tavanäitusel, läbinud minimaalsed tervisenõuded ning seejärel tootnud pesakonna pesakonna järel kuni võimalik.
5. …toodab iga aasta palju pesakondi.
See peaks tekitama kutsikasoovijas koheselt küsimuse “miks nii palju?”. Sellisel kasvatajal peaks olema varuks hea põhjendus. Iga pesakonna planeerimine ja kasvatamine on suur töö, mis peab tulema ju millegi arvelt?
Palju pesakondi vs vähe pesakondi iga paari aasta tagant ei ole siiski absoluutne kvaliteedinäitaja vähem tootva kasvataja kasuks kuna tõsiseks aretustööks peab kasvataja omama piisavat hulka aretusmaterjali. Kuid selliseid tõsiseltvõetavaid suurkenneleid on vähe. Googelda kasvataja nime ja kennelit ning kui leiad palju tema kutsikakuulutusi igast portaalist ja lehest, siis…
Heal kasvatajal ei ole probleeme kasvandikele kodu leidmisega, enamasti on tal pikk järjekord aastateks.
6. …ei näita teile kutsikate ema.
Kehv kasvataja leiutab mingi vabanduse nagu näiteks “abikaasa võttis ta tööle kaasa”, “sõber viis ta endaga matkama”, “tal on puhkus kutsikatest mingi x häda tõttu” või isegi “ema suri”. Vähestel juhtudel võivad need väited olla tõesed, kuid ostjana peaksid sa siiski veenduma, et kutsikate ema ei kasutata tootmiseks, või veenduma ema iseloomus (ega ole agressiivne?). Ükski retriiveri tõugudest ei tohi olla arg ega agressiivne.
Mitmed kasvatajad annavad koeri kaasomandisse (ehk koer elab mujal peres). See tähendab, et emaskoer kuulub kasvatajale kuni teatud arvu järglaste/pesakondade saamiseni ning seejärel läheb omand üle koera kasvuperele. Sellised kaasomandi koerad saadetakse enamasti oma koju tagasi enne kutsikate loovutust, kuid teil peaks olema võimalus emaskoera ikkagi näha.
Kehv kasvataja…
7. …kutsikad on räpased ja hoolitsemata.
Kõik kutsikad saavad mingi hetk mustaks mängides, süües või tehes muid kutsikategusid, kuid uriinis ja oma väljaheidetes elamine ei ole ka kutsikate normaalne elukeskkond. Selline kasvataja ei tea midagi kutsikate vajadustest ega kasvatamisest (väheharitud või lihtsalt ei hooli). Temalt kutsikat “päästes” aitad sa vaid tootmisele kaasa.
8. …peab kutsikaid kehvades tingimustes.
Hea kasvataja kutsikatel on pidamisruumides piisavalt ruumi, soojust ja valgust.
Kehv kasvataja võib pidada kutsikaid pimedas ruumis, külmas või väga väikesel piiratud alal. Selline kutsikas on tulevikus tõenäolisemalt ebakindel, kehva tervisega ja sotsiaalselt saamatu.
9. …ei kutsu teid oma koju.
Ebaeetilised halvad kasvatajad lepivad kohtumise kokku kuskil bensiinijaamas või muus ebaloogilises kohas kuna neil on ilmselgelt midagi varjata. Kindlasti leiutab see “kasvataja” mitmeid vabandusi, miks ta teid enda koju kutsuda ei saa.
Heal kasvatajal ei ole midagi varjata.
Kehv kasvataja…
10. …ei panusta kutsikaid arendavasse keskkonda.
Kutsikad vajavad paremaks arenguks kindlaid stiimuleid ja veidike ka mugavusi. Kui kutsikad elavad kuskil kõval pinnal niiskes kuuris, siis see kasvataja ei ole õige valik…
Hea kasvataja on enne loovutust alustanud kutsikate sotsialiseerimisega – tutvustanud jahiloomade lõhnu, helisid, erinevaid inimesi jms.
Lugemist: Kasvatustöö nõuab aega ja energiat.
11. …kutsikad on ala-või ülekaalus.
Hea kasvataja teab, kui palju ja millist toitu kutsikad kasvuperioodil vajavad. Alakaalulised kutsikad võivad olla haiged või näljas. Ülekaalulisus on samamoodi vale kuna põhjustab liiga kiiret kasvu ja liigeseprobleeme. Hea kasvataja on teadlik neist muredest ja oskab soovitada teile õiget toitu ja kogust.
12. …ei jaga infot pesakonna isa kohta.
Hea kasvataja jagab heameelega igasugust infot pesakonna vanemate kohta. Kehv kasvataja väldib küsimusi isase kohta – kus elab ja miks teda kasutati aretuses just selle emasega, milliseid häid omadusi ta endas kannab.
Võimalusel minge isaskoera vaatama.
Kehv kasvataja…
13. …ei tea oma emaskoera nime.
Kui kasvataja kutsub emaskoera ja see ei reageeri, või kui kasvataja isegi ei tea koera täpset nime. See viitab vähesele kontaktile, koeraga ei ole tegeletud.
14. …ei ole nõus andma teile oma koerte loomaarsti kontakte.
Hea kasvataja annab hea meelega edasi oma koerte usaldusarsti kontakid juhuks kui tahate kinnitust vanemate tervise kohta.
15. …loovutab kutsikad enne 8-nädalaseks saamist.
Kehv kasvataja tahab saada kutsikatest lahti võimalikult varakult – “nad juba söövad iseseisvalt” ei ole siiski mingi loovutusaja näitaja.
Hea kasvataja teab, et kutsikad ei ole valmis uude koju minema enne 8 elunädalat (miinus mõni päev). Kutsikad õpivad emalt ja pesakonnakaaslastelt õigeid kombeid, varase loovutuse korral seda ei toimu. Liiga vara loovutatud kutsikas on täiskasvanuks saades ebakindel ja arg või agressiivne.
Kehv kasvataja…
16. …julgustab võtma korraga mitut kutsikat.
Hea kasvataja teab, mida tähendab juba ühe kutsika üleskasvatamine, ning enamus inimesi pole valmis selliseks tööks. Võib tunduda, et kaks kutsikat on teineteisele seltsiks, saavad koos mängida – kuid teisest küljest peab mõlema kutsikaga käima ka eraldi koolis, jalutamas, sotsialiseerima.
Kehv kasvataja julgustab teid ostma korraga mitut kutsikat, sest nii teenib ta topelt.
17. …reklaamib oma koeri kui väga “haruldasi” või “erilisi”.
Kutsikareklaami sisu räägib palju kasvataja kohta. Kui kuulutus kubiseb fraasidest nagu eriti haruldane, ainulaadne värv, kuid vanematel midagi muud ette näidata ei ole, siis ei ole tegu usaldusväärse inimesega.
Teistmoodi koerad on küll huvitavad, kuid neil ei ole neid omadusi, miks näiteks kutsikasoovija selle tõu valis. Vanemate tervis ja iseloom peaksid olema kutsikasoovijale eriti tähtsad.
18. …ei oma kontakti emaskoeraga.
Kusikate ema peaks selgelt välja näitama oma kiindumust oma pere vastu – tuleb lähedale kui räägitakse ja on rahulik ning rõõmsameelne.
Kehv kasvataja…
19. …ütleb, et kutsikad on tõupuhtad, kuid ei anna kaasa tõutunnistust.
Kasvataja, kes väidab, et tegemist on tõupuhaste kutsikatega, peaks andma teile kaasa tõutunnistuse (EKL/FCI). Tõutunnistuse hind on kõigest 13.- eurot ja selle saamise eelduseks on vaid see, et vanemad on samast tõust. Kehv kasvataja võib väita, et tõutunnistuse saamiseks peate rohkem maksma või saate selle soovi korral hiljem ise teha (mis ei ole tõsi).
Kui plaanite osaleda koerteüritustel või minna jahile, siis seda ilma tõutunnistuseta koerad teha ei saa.
Tõutunnistus tõendab vaid kutsika põlvnemist.
20. …kutsikatel on alternatiivklubi “tõutunnistus”.
Kehv kasvataja väidab, et kutsikad on tõupuhtad ja omavad tõutunnistust, kuid jätab mainimata, millise klubi oma. On olemas kaks eraldi koerandusmaailma – ametlikud tunnustatud klubid nagu näiteks Eesti Kennelliit (FCI) ja tunnustamata alternatiivklubid.
Alternatiivklubidesse kuuluvad kasvatajad, kes on oluliselt reegleid rikkunud ega saa seetõttu tunnustatud kennelliitudes tegutseda. Alternatiivklubi paberile võib kasvataja kirjutada, mida tahes kuna neil puuduvad nõuded ja igasugune kontroll. Alternatiivklubi tunnistusega koer on ametlikult tõutu ega saa osaleda ühelgi näitusel, jahil või võistlusel.
21. ….rõhutab, et kutsikatel on EKL tõutunnistus = terved ja paremad koerad?
Tõutunnistus tõendab vaid kutsika põlvnemist, kuid ei ole tervisetõend.
Tõutunnistuse saamise eelduseks on vaid see, et kutsika vanemad on samast tõust ja omavad tõutunnistust. Ühegi terviseuuringu tegemine ei ole enam retriiveritel nõutud.
Kehv kasvataja…
22. …ei tea olulisi fakte oma kasvatatava tõu kohta.
Hea kasvataja tunneb põhjalikult standardit, tõu ajalugu, värvigeneetikat, haiguste pärandumist, koolitusvajadust jms ega kiida igas aspektis oma tõugu taevani. Ta suudab olla kriitiline ja analüüsiv.
23. …kutsikad pelgavad külalisi.
Kutsikad peaksid olema uudishimulikud ja rõõmsameelsed, tulema teile julgelt lähemale, sikutama riietest.
Kui kutsikad on pelglikud ja ebalevad, siis võib põhjus peituda kehvas tervises või väheses kokkupuutes inimestega.
24. …ei tea midagi rääkida kutsikate vanavanemate kohta.
Hea kasvataja valib omale koeri eriti hoolsalt, samamoodi valib ta aretuseks sobivaid koeri ja neile paarilisi. Teab täpselt, millise iseloomuga mingi esivanem on ning milliseid häid/halbu omadusi see esivanem edasi pärandab.
Kehv kasvataja…
25. …ei tea sugulusaretuse koefitsenti (COI).
Tõusiseselt on kõik koerad üksteisega mingil määral suguluses. Oluline on, et ei paaritata lähisuguluses olevaid koeri. Sugulusaretuse koefitsenti mõõdetakse COI-des (Coefficient of Inbreeding).
Kehv kasvataja paaritab omavahel ka lähisugulasi mõtlemata tagajärgedele. Tõukoerte puhul ilmnevad pärilikud geneetilised haigused seda suurema tõenäosusega, mida rohkem on antud tõus kasutatud lähisugulusaretust. Probleem, mis muidu ei avalduks, ilmneb, kui kaks sama probleemi retsessiivsena kandvat koera kohtuvad. Suurem on selleks tõenäosus just lähisugulusaretuse korral.
26. …kasutab aretuses argu või agressiivseid koeri.
Hea kasvataja kasutab vaid parima iseloomuga koeri. Retriiverid ei tohi olla arad ega agressiivsed. Hea iseloomu näitajaks on, kui kutsika vanemad on läbinud ametlikud tõukatsed või võistlevad muul koolitusalal (kutsikakooli läbimine ei lähe arvesse).
Kehv kasvataja ei pane rõhku vanemate iseloomule ega tööomadustele.
27. …valib isase koera sõidukauguse järgi (kulub vähem kütust).
Kehv kasvataja valib isase selle järgi, et ei peaks aega ega raha kulutama ehk siis võimalikult lähedalt. Või kasutab vaid endale kuuluvaid koeri. Puhas mugavus mõtlemata, kas see isane on parim valik ning teadmata, mida head ta tõule juurde annab.
Muidugi, harvadel juhtudel võib lähim isane olla tõesti parim, ilusaim, terveim valik.
Lugemist: Isase koera omanikule aretusest.
Kehv kasvataja…
31. …annab kutsika esimesele/igale küsijale – kes ees see mees.
Hea kasvataja kulutab palju aega, et tutvuda potensiaalsete kutsikasoovijatega ja hindab igat soovijat eraldi.
Kutsikad on erinevad nii iseloomult kui ka välimikult. Hea kasvataja vaatab, milline kodu ja kutsikas on parim kooslus. See tähendab, et igale küsijale kutsikat ei anta. Vajadusel hoiab hea kasvataja kutsikaid kauem enda juures, et leida neile sobivaim kodu.
Kehv kasvataja seevastu annab kutsika kohe esimesele küsijale, peaasi et saab raha, ning kutsikatest ruttu lahti.
32. …ei oma ühtegi vanemat koera.
Hea kasvataja ei pea koeri vaid aretuseks. Lisaks noortele koertele on tal kodus ka seeniorkoeri, kes naudivad väljateenitud vanaduspõlve. Muidugi võib ta otsida vahel (kaasomandi)kodu karjääri lõpetanud vanematele koertele, kuid mitte alati kõigile.
Kehv kasvataja müüb aretuskõlbmatud või “kehtivusaja ületanud” koerad alati ära kuna tegemist on kulu ja mitte tuluga.
33. …ei näita kogu pesakonda.
Hea kasvataja näitab kogu pesakonda (isegi kui kõigil kutsikatel on soovijad olemas). Nii näeb nende üldist tervist ja heaolu.
Kehv kasvataja väldib kogu pesakonna näitamist kuna mõni kutsikas võib olla haige või ei näe reklaamitud tõu moodi välja. Ja võibolla on tegu hoopis vahendajaga?
Kehv kasvataja…
34. …ei näita kutsikate eluruume.
Hea kasvataja tutvustab hea meelega ruume, kus kutsikad üles kasvasid, ja tema koerad igapäevaselt elavad.
Kehv kasvataja ei näita seda, selleks võib olla palju põhjuseid – alates kehvadest tingimustest või kuna tal on veel palju pesakondi kasvamas.
35. …ei ole nõus kutsikat paar päeva kauem teile hoidma.
Hea kasvataja hoolib sellest, kes tema kutsikad endale saavad, ning tahab, et ka kutsikasoovija oleks täiesti kindel oma valikus. Vajadusel annab ta aega järelemõtlemiseks (kuid mitte nädalaid).
Kui tahad natuke järelemõtlemisaega, kuid saad vastuseks: “kohe tuleb uus soovija kutsikat vaatama ja võite ilma jääda”, siis hoia heaga eemale – see on müügitrikk.
36. …väidab, et on teise kasvataja esindaja.
Hea kasvataja kasvatab ise kutsikad üles ega anna neid edasimüüjale. Hea kasvataja tahab kõigi soovijatega isiklikult kohtuda.
Kehv kasvataja…
37. …ei oma töökohta ja tegeleb vaid “aretusega”.
Ükski hea kasvataja ei suuda end ära elatada mõne harva pesakonna kasvatamisest. Normaalsel kasvatajal on ka muu “elu” ja päris töökoht.
Kui kasvataja elatub vaid kutsikate müügist, siis tema prioriteediks ei saa kuidagi olla koerte parim kvaliteet ja sobivaim kodu igale kutsikale. Aretustöö neelab raha.
38. …toidab koeri kehva, odavaima või mittesobiva toiduga.
Hea kasvataja tahab kutsikatele parimat. Kehv kasvataja balansseerib toidu kvaliteedi ja hulga vahel, et kutsikad näeksid välja müügikõlbulikud, kuid mitte midagi enamat.
Uuri kasvatajalt, mis toitu ta oma koertele annab ja miks. Tegemist peaks olema kvaliteetse, tõule ja suurt kasvu kutsikatele sobiva toiduga.
39. …ei ole alustanud kutsikate sotsialiseerimisega.
Hea kasvataja on teadlik, et sotsialiseeritud kutsikas kasvab enesekindlaks ja toredaks lemmikuks.
Kehv kasvataja hoiab külalised oma kodust eemale – kutsikatel on väga vähe võimalusi erinevate inimestega suhtlemiseks. Nad on kartlikud või agressiivsed.
Kehv kasvataja…
40. …ei paku abi ja nõu koera hilisemaks eluks.
Hea kasvataja on valmis vastama igale küsimusele ja aitama teid ka siis, kui raha kutsika eest on tasutud. Samuti on enamus häid kasvatajad valmis tagasi võtma oma kasvandikke ning otsima neile uue kodu. Nad julgustavad võtma ühendust ja neil on vaid hea meel, kui jagate infot ja pilte kutsika elukäigust.
Kehv kasvataja saab raha kätte ning pühib käed edasisest vastutusest puhtaks. Ta ei vasta teie kõnedele ega kirjadele, rääkimata abistamisest või kutsika/koera tagasivõtmisest.
41. …ei huvitu kutsika elukäigust.
Hea kasvataja tahab teada, kuidas kutsikal läheb. Ta palub saata endale fotosid või saama FB sõbraks.
Kehv kasvataja ei küsi isegi teie kontaktandmeid ega huvitu kutsika edasisest elust.
***
Meil on Eestis palju häid ja tublisid kasvatajaid, kes teevad oma tööd südamega.
Millise kasvataja sa valid mõjutab teid kogu kutsika/koera elu jooksul – tervis, iseloom ja isegi see, kui palju teil koerale raha kulub. Kehv kasvataja võib esmavaatlusel tunduda nagu iga teine, kuid ta eetika ja oskused võivad jätta mitmes eelmainitud punktis korralikult soovida.
Võimalusel külastage erinevaid kasvatajaid ning usaldage ka oma sisetunnet.
[related-posts]
Warning: Undefined variable $u_date in /data01/virt4399/domeenid/www.retriiverid.ee/htdocs/wp-content/themes/Erty/page.php on line 33
Viimane uuendus: 2016/07/05
