Eesti Retriiverite Tõuühing

• Üldteadmiseks
• Labradori retriiverid
• Kuldsed retriiverid
• Ülejäänud
• Veel oluline
• FCI aretuseeskiri

Kõikide samast tõust ja tõutunnistust omavate koerte järglased saavad ALATI tõutunnistuse. 
Hetkel puuduvad aretuse erinõuded kõigil retriiveri tõugudel Eestis. 

Teadmiseks:

• Tõutunnistust ei saa kutsikaomanik tagantjärele mitte kunagi ise vormistada.
• Tõutunnistuse hind Eesti Kennelliidus on vaid 15.- eurot/kutsikas (vaata hinnakirja siit).
• Tõutunnistuse väljastab Eesti Kennelliit, kindlasti ei tee seda tõuühingud ega kasvatajad. Loe, mis dokumente on vaja pesakonna registreerimiseks.
• Tõutunnistuste saamiseks esitab emase koera omanik (kasvataja) täidetud avalduse ja muud vajalikud dokumendid Eesti Kennelliitu.

Lisaks peab aretuses lähtuma ka EKL-i tõuraamatu määrusest, mille kohaselt:

• Aretuses tohib kasutada emaskoeri vanuses 18. elukuust kuni 9- aastaseks saamiseni. Isaskoeri võib aretuses kasutada alates 10. elukuust.
• Emaskoera võib uuesti paaritada, kui eelmine pesakond on vähemalt 8 kuud vana.
• Sama vanemate kombinatsiooni võib aretuses kasutada kuni kolm korda.

Labradori retriiverite aretussoovitused 

(Puuduvad kehtivad erinõuded)

• Puusaliigeste düsplaasiauuringu tulemus: A, B või C. (C-puusadega koera võib paaritada ainult A-puusadega koeraga.)
• Küünarliigeste düsplaasiauuringu tulemus: 0 või 1.
• Silmauuringu tulemus: “puhas”. Uuuring ei või paaritushetkel olla vanem kui kaks (2) aastat.
• Mõlemal vanemal näituselt: vähemalt hinne “VH” (kahelt erinevalt kohtunikult, vähemalt üks hinnetest tõu erinäituselt või rahvusvaheliselt näituselt). NB! kutsikaklassis saadud hindeid ei arvestata.

Soovitused peavad olema täidetud enne paaritamist. Düsplaasiauuringute teostamisel tuleb lähtuda EKL koerte liigeste düsplaasiauuringute teostamise korrast.

Kuldsete retriiverite aretussoovitused 

(Puuduvad kehtivad erinõuded)

• puusaliigeste düsplaasiauuringu tulemus: A, B või C;
• küünarliigeste düsplaasiauuringu tulemus: 0 või 1;
• silmauuring tulemusega “puhas”, ei esine PRA , HC, RD tunnuseid. Silmauuringu tulemus ei või olla paarituse hetkel vanem kui kaks (2) aastat.
• mõlemal vanemal kaks näitusehinnet vähemalt “väga hea”. NB! kutsikaklassis saadud hindeid ei arvestata.

Uuringute teostamise päeval peab koer olema vähemalt 12 kuune. Uuring peab olema teostatud ja ametlikult kinnitatud FCI poolt tunnustatud riigi usaldusarsti poolt enne paaritust.

Ülejäänud retriiverite tõud

• Kui isane koer ei ole osalenud näitustel, siis loomaarsti tõend munandite normaalse arengu kohta.
• Emane koer ei tohi olla paarituse hetkel noorem kui 18 kuud ja vanem kui 8 aastat.
• Isane koer ei tohi paarituse hetkel olla noorem kui 10 kuud.

Soovitused peavad olema täidetud enne paaritamist.

Mida veel silmas pidada? 

• Aretuses ei soovitata kasutada koera, kellel on diagnoositud ristsidemete katkemine, liigeste arenguhäireid või muid liigesehaigusi.
• Aretuses tuleb eelistada koeri, kellel pole probleeme ei paarumisel ega poegimisel.
• Vältima peab moeisaste ülekasutamist. Ühe koera järglaste arv ei tohiks ületada 10% kahel järjestikusel aastal või 5% neljal järjestikusel aastal sündinud kutsikate arvust.
• Koeri, kes on väga allergilised või kellel on korduvaid põletikke, ei tohiks paaritada omavahel, vaid neid peaks paaritama koertega, kellel ei ole sarnaseid probleeme.
• Aretuses taunitakse argade ja agressiivsete koerte kasutamist.
• Säilitada ja suurendada osalemisaktiivsust tõu- ning töökatsetel.
• Vältida välimikus äärmuslike omaduste rõhutamist ja aretamist.

Geenitestidest

Tõukohased geenitestid on alati olnud küll vabatahtlikud, kuid aitavad teha paremaid aretusvalikuid. Teades vanemate geenitestide tulemusi, on võimalik välistada mitmete raskete terviseprobleemide ilmnemist või märkimisväärselt vähendada nende tõenäosust. Millised geenitestid võiks teha, sõltub tõust:

• Labradori retriiveritel: CNM, EIC, HNPK, prcd-PRA
• Kuldsetele retriiveritel: GR_PRA1, GR_PRA2, ICT-A
• Nova Scotia retriiveritel: CEA/CH, prcd-PRA, DM, DE
• Chesapeake Bay retriiveritel: prcd-PRA, DM, EIC
• Siledakarvalised retriiverid: DM
• Kiharakarvalised retriiverid: EIC

Kasutades aretuses vanemaid, kellel ei ole tehtud teste tõus enimlevinud geneetiliste probleemide välistamiseks, on võimalus haigestunud kutsikate sünniks alati kõrge. Seega tasub kasvatajalt lähemalt uurida, millised testid, miks ja kas üldse on vanematele tehtud. (Enamus eelmainitud geneetilistest probleemidest avalduvad alles koera vanemaks saades, seega kutsikat valides ei ole pealevaadates võimalik öelda, kes haigestub ja kes on terve)

Pärandumine: haiguse ilmnemiseks on vaja saada mõlemalt vanemalt mutatsiooniga geen. Ohtlikud/mittesoovitavad vanemate kombinatsioonid on allolevas tabelis märgitud punase taustaga.

• Clear/Normal – puhas, mutatsiooniga geeni ei leidu
• Carrier – kandja, omab mutatsiooniga geeni
• Affected – haige, omab kahte mutatsiooniga geeni

Lugemist aretuse teemadel:

• Aretusnõuded
• Kasvatajad
• Kasvatustöö nõuab aega ja energiat
• Enne kui koer saab kutsikad
• Kuidas tunda ära hea kasvataja?
• Aretusvastutus
• Kehv või hea koerakasvataja – kuidas teha neil vahet?
• Esimese pesakonna planeerimine
• Kasvatustöö alustamine
• Lõpptulemusena õnnestunud sünnitus ja kutsikate hooldamine
• Kas ostja valib kutsika või kasvataja ostja?
• 10 halvimat põhjust miks mitte steriliseerida/kastreerida oma koera
• Ärge kasvatage kutsikaid pudelis – püsti, välja ja jalutama
• Püometra ehk mädaemakas
• See meeletu jooksuaeg
• Kes on millerdaja
• MÜÜT: iga emane koer peab kord elus pojad saama!
• Abivahendid koera poegimisel
• Aretusest – isase koera omanikule mõtlemiseks