Eesti Retriiverite Tõuühing

Alikas: www.orrokliinik.ee

Püometra ehk mädaemakas on suhteliselt sageli esinev haigus, mis ohustab eeskätt keskea ületanud emaskoeri.

Rootsi kindlustusstatistika andmetel haigestub enne 10-aastaseks saamist püometrasse peaaegu veerand (23%) steriliseerimata emaskoertest. Erilist tõulist eelsoodumust pole täheldatud. Rootsis on pisut sagedamini haigestunud koerad berni alpi karjakoera, rottweileri, collie, cavalier King Charles spanjeli ja kuldse retriiveri tõugu.

Avaldumine ja diagnoos

Mädaemaka tekkimisel mängivad olulist rolli hormonaalsed kõikumised emaskoera organismis. Nimetatud kõikumised on enamasti täiesti normaalsed innatsükli vältel toimuvad muutused.

Mädaemaka tekkimisele eelneb alati emaka sisekesta tsüstiline vohamine, mis muudab emaka sisekeskkonna vastuvõtlikuks bakterite ebanormaalsele kasvule ja põletiku tekkimisele. Tihtipeale isoleeritakse mädaemaka nõrest täiesti tavalisi tupes elutsevaid baktereid, kes normaalsetes tingimustes ei tekita põletikku. Tsüstiliselt vohav endomeetrium on lihtsalt bakterite vohamiseks väga soodne keskkond.

Emaka sisekesta tsüstiline vohamine ei teki enamasti peale esimest jooksuaega, valdavalt avaldub haigus vanemaealistel koertel, kelle on olnud juba mitu inda. Emaka sisekesta vohamisele võib tõuke anda ka inda pärssivate hormoonravimite kasutamine. Seda eriti juhul, kui nimetatud ravimite kasutamine on ebaregulaarne või on ravimeid antud vales innatsükli faasis. Seepärast tuleks inda pärssivate ravimite kasutamine alati hoolega läbi mõelda. Enamasti avaldub püometra umbes 2 kuud peale jooksuaega.

Mädaemakaga koeral on tihtipeale palavik, ta tunneb end halvasti, ei taha süüa ja joob palju.

Suurenenud janu on seotud sellega, et emakapõletik ja mäda kogunemine mõjutavad neerude tööd. Suuremal osal haigestunud koertest eritub tupest nõret, mille kogus võib olla väga erinev. Umbes kümnendikul haigestunud koertest on aga emakakael niivõrd kinni, et emakas sisalduv nõre ei pääse välja ja mingit nähtavat eritist ei ole.

Mädaemakas võib tekkida ka paaritatud koeral kui koer on arvatavalt tiine, kuid tegelikult viljastumist ei toimunud.

Diagnoos

Haiguse diagnoosimiseks on vaja teada eellugu. Teave jooksuaegade ja kasutatud ravimite kohta, ning looma kliiniline läbivaatus võimaldavad tihtipeale panna esmase diagnoosi.

Vasakul: normaalne emakas. Paremal: emakapõletik

Väga hea on teha röntgenpilt või ultraheliuuring, mis annavad infot emaka suuruse ja nõresisalduse kohta. Kujutav diagnostika aitab ka eristada tiinuse ajal tekkinud põletikku tõelisest mädaemakast, mille puhul koer tegelikult tiine ei olnud.

Verepildi ja biokeemia uuring annavad väärtuslikku infot. Verepilt näitab seda, kas on tegu põletikuga ning kuidas organism põletikule reageerib. Vere biokeemiliste näitajate analüüs võib diagnoosi täpsustada ja lubab hinnata organsüsteemide tööd, samuti annab vihjeid prognoosi osas.

Püometra on koera tervisele väga ohtlik seisund.

Mäda kogunemine mõjutab kogu organismi ja raskemal juhul võib koer surra enne kui omanikud üldse koera haigestumist märkavad. Ka kiire loomakliinikusse pöördumine ei ole alati paranemise garantiiks, sest iga koer on erinev ja haiguse kulg võib varieeruda.

Emakas vohama hakanud bakterid võivad olla erineva patogeensusega, kuid igal juhul satuvad põletikulisest emakast vereringesse toksilised ained, mis kahjustavad lisaks neerudele maksa ja südamelihast. Tihtipeale lisandub emakapõletikule septitseemia, ehk tegelikult on põletikulistest muutustest mõjutatud kogu organism.

Ravi

Mädaemaka ravi sõltub looma seisundist. Väga sageli ei ole koera elu päästmiseks muud võimalust kui operatsioon, mille käigus eemaldatakse emakas ja munasarjad. Tihti eelneb operatsioonile looma seisundi stabiliseerimine vedelikteraapia ja antibiootikumidega.

Järelravi kestus võib olla väga erinev ja sõltub loomulikult koera seisundist. Kui haigusele on siiski õigel ajal jaole saadud ja põletikukolle kiiresti eemaldatud, paraneb loom peale operatsiooni jõudsalt. Teatud juhtudel kui mädaemakas ei ole väga raskekujuline ja koeralt soovitakse tingimata tulevikus saada kutsikaid, võib kaaluda mädaemakast ravimitega jagu saamist. Sellisel juhul tuleb arvestada pika ravikuuriga, mis tuleb kindlasti korralikult lõpule viia.

Kui ravi õnnestub, tuleks koer järgmisel jooksuajal paaritada, et vältida emaka sisekesta tsüstilise vohamise kordumist. Kui koer järgmisel innaperioodil ei tiinestu, on emakapõletiku taastekkimine vägagi reaalne. Tihti on vajalik antibiootikumide kasutamine ka järgneva tiinuse ajal. Väga suuri lootusi sellele raviviisile siiski panna ei saa, sest kui koera seisund on halb, ei ole lihtsalt muud võimalust kui opereerida.

Püometra ravi ei pruugi alati õnnestuda. Väga suur risk koera tervisele on mädaemakaga kaasas käiv neerukahjustus. Õigeaegse ravi ja küllaldase vedelikteraapia kasutamisel neerude töö enamasti taastub, kuid alati nii hästi ei lähe. Kui kliinikusse ravile tulemisega on hilja peale jäädud, võib neerukahjustus olla liiga ulatuslik ja pöördumatu. Mädaemakaga kaasnev endotoksiinide teke võib olla väga ohtlik südamele, mistõttu tekib südamelihase kahjustus või tõsised rütmihäired, samuti mõjuvad need toksilised ained väga halvasti maksale. Mädaemakaga võib kaasneda ka kõhukelme põletik ja septitseemia, mis on väga kiiresti eluohtlikuks muutuvad seisundid.

Ka operatsiooni õnnestumine ei ole looma tervenemise garantii, sest mõnikord on varasemad kahjustused, näiteks neeru- või maksafunktsiooni puudulikkus juba nii kaugele arenenud, et looma seisund jääb ka operatsioonijärgselt väga viletsaks ja ei paranegi.

Ennetamine

Mädaemaka vältimiseks ei ole kahjuks olemas ühtki head viisi. Siiamaani ei ole päris täpselt teada, miks täiesti loomulikud hormonaalsed muutused tekitavad koera emakas sisekesta tsüstilise vohamise.

Võiks soovitada steriliseerida kõik emaskoerad, keda ei plaanita aretuses kasutada, sest niiviisi on püometra kindlalt välditud.

Samas tuleb arvestada, et selline meetod ei sobi kõigile. Pigem oleks tark emaskoera omanikul aegsasti mõelda pereplaneerimisele, s.t. kas ja millal soovitakse kutsikaid, et vältida inda pärssivate ravimite ebaregulaarset ja läbimõtlematut kasutamist. Tuleks teada mädaemaka tekkimise tunnuseid ja kui midagi kahtlast ilmneb, siis aegsasti oma loomaarsti poole pöörduda.

Haigustunnused, mille puhul kindlasti loomakliinikusse pöörduda

• väljaspool jooksuaega ilmnev nõrevool tupest,
• isutus ja loidus,
• suurenenud janu ja vajadus urineerida.

[related-posts]