Allikas: Ajakiri Lemmik, tekst Anu Kuura, 2011.a
Rahvas kutsub milleriteks või puppymiller’iteks neid koeraomanikke, kes sõna otseses mõttes toodavad kutsikaid. Miller on inglise keeles veski, puppymiller siis kutsikaveski.
Puppymiller’id paaritavad oma emast koera tihtilugu igal aastal või igal jooksuajal, kuigi koera tervise seisukohast on see lubamatu. Nende koerte tervis on reeglina uurimata, emasele valitakse paariline paremal juhul välimuse järgi, terviseuuringutest ei teata tavaliselt midagi.
Kutsikaid toidetakse ebakvaliteetse toiduga ja ebapiisavalt, ussikuur jäetakse tihti tegemata, vaktsineerimised samuti. Kasvatusjuhendeid ja muud, mida korralik kasvataja kutsikaga kaasa annab, puppymiller’ilt ei saa.
Kodumaine veski
Kutsikaveskeid on Eestimaal mitmeid ning karta on, et neil jätkub jahvatamist veel aastateks. Need, kel viitsimist kuulutuselehti sirvida, leiavad sealt aja jooksul korduvaid kontaktandmeid.
Minulegi jäi silma üks ja sama telefoninumber, nimi ja koerte pildid – igal aastal kevadel samade vanemate pildid üleval, kutsikad müügis. Arvestades, et tegelikult on tegu krantsidega (keda paljud nimetavad “paberiteta tõukoeraks”), ja kõike muud, on kutsikate eest küsitav hind ikka soliidne – mõni tuhat vähem kui Eesti Kennelliidu tõutunnistusega tõukoera kutsikas.
Tahtsin ma oma silmaga näha inimest, kes nii teeb. Tahtsin näha elutingimusi ja kõike muud. Nii läksin sõbrannaga koos kohale. Sain šoki, sest sealt kuuldus selliseid “tarkusi”, mida ma ammu enam pole kuulnud.
Valeinfo
Üheks esimeseks “tarkuseks” oli jutt, et kutsikaid polegi mõtet enne loovutamist vaktsineerida, kuna loovutamine tekitab kutsikas sellise stressi, et immuunsus ei pruugigi välja kujuneda. Inimene, kes pole koerapidamises kodus või kes on oma esimest kutsikat võtmas, võibki sellist juttu uskuma jääda… Kuid see on sama vale nagu seegi, et iga emane koer peab kord elus kutsikad saama või et kord krantsiga paaritatud emane tõukoer on “ära solgitud” ja järgmised kutsikad tõupuhta isasega tal enam tõupuhtad ei tule.
Järgmine pärl puppymiller’i suust oli, et ta toidab kutsikaid säästukatoiduga ja seda samamoodi kui kenneliomanikud, kuigi viimased räägivad, et nad annavad oma kutsikatele kallist kliinikutoitu. Väheväärtuslikku toitu saanud kutsikad olid aga väiksevõitu, paistis, et meie tulekuks punni toidetud kõhtudega, aga kutsikate kehad olid hoolimata punnis kõhtudest kondised ja sugugi mitte kutsikalikult pehmed ja pontsakad.
Lähemal vaatlusel jäi silma, et kutsikate karv oli eri pikkusega. Suutsin suurivaevu keelt hammaste taga hoida, kuigi tahtsin küsida, et kas nüüd on seda tõugu koertel tekkinud pikakarvaline vorm (ametlikult on see tõug ainult lühikarvaline, värvivariante on mitmeid). Ühe kutsika karv läikis päikese käes ilusti – tal oli turjakarv pikem, kui võib. Mõnel oli aluskarva, mida ka ei tohiks olla. Tõele au andes nägid mõned kutsikad välja tõesti selle tõu moodi, kelle pähe neid müüdi. Kuigi kogenematumad ei pruugi vigu ka teiste kutsikate puhul märgata ning üllatused selguvad alles hiljem.
Siis kostis uus “tõde”: kirjud kutsikad pidavat ajama rohkem karva kui ühevärvilised! Tegelikult paistavad kontrastvärvides kutsikal teist värvi karvad paremini välja, kui nad lahti tulevad – must valgel ja valge mustal jääb näha, erinevalt sellest, kui must karv on lahti üleni mustal koeral ja vaikselt maha pudiseb… ega sellepärast ühel koeral rohkem karva seljas ole kui teisel!
Kas odav on lõppkokkuvõttes odav?
Kutsikate eest taheti 3000 krooni (~190 eurot) ja broneerimisel 1000 krooni (~60 eurot) käsiraha. Ja selle raha eest saab kutsika, kellele on tehtud vaid ussikuur, kuid nad pole ei vaktsineeritud ega kiibitud, rääkimata vanemate terviseuuringutest. Kui peaks hiljem osutuma, et koeral on näiteks puusaliigese düsplaasia (suurt kasvu koerte puhul on see üsna reaalne oht), läheb operatsioon maksma mitu korda rohkem.
Tõupuhta, tõutunnistusega kutsika hinna sees on:
- kutsika vanemate tervisekontroll,
- vanemate ja kutsikate regulaarsed ussikuurid,
- vaktsineerimised,
- kiibid,
- veterinaarpassid.
– See kõik on tehtud kasvataja poolt enne kutsikate loovutamist. Enamasti antakse kutsikale tema uude koju kaasa mänguasju, toitu ja kasvatusjuhend.
Tõukoera ostes käite küll alguses välja suurema summa, kuid aja jooksul teenib see tagasi terve koeraga, väikeste kliinikuarvetega ja koera pikema elueaga. Ja teie rõõmuga sellest! Te saate sellise koera, millist ostma läksite, mitte ei kasva sülekoerast vasikasuurust, õuekoeraks lubatust varbavärinat diivani taga või rahuliku loomuga koerast hüperaktiivset energiapommi.
Puppymiller ei tea sageli, kes on kutsikate isa või vanavanemad, millised on nende iseloomud ja tervis. Ta ei aita ega toeta ka siis, kui kutsikavõtjal tekivad mured koera hooldamise, tervise või kasvatamisega. Sagedasti kaob kutsika müünud inimene hoopiski silmapiirilt, jättes kutsikaomaniku probleemide tekkel täiesti omapead.
Kelle teie valiksite?
Kumma koera teie valiksite?
“Odava” viitsütikuga pommi ehk “paberiteta tõukoera”, kes lõpuks võib minna väga kalliks maksma; või kindlast kohast, esialgu küll hinna poolest kallima (lõppkokkuvõttes siiski palju odavama) tõutunnistusega ehk “paberitega” kutsika?
Hingele armsaks saavad mõlemad variandid, kuid paljud ostuga orki lennanud koeraomanikud on tagantjärele tarkusena ohanud, et oleks ometi enne teadnud ja mõelnud, oleks otsustanud teisiti…
Kohustuslikud küsimused
1. Kui hakkate omale koera ostma, ostke see kindlast kohast, mitte turuväravast või kuskilt autost või nurga tagant. Nõudke vähemalt kutsika ema näha. Kõige parem, kui näete kutsikat kutsika ema omaniku kodus. Vaadake, kas elamine on puhas, koerte järelt on koristatud, kas koertel on oma korralik koht.
2. Küsige, mis kuupäeval ja millise rohuga tehti teie soovitud kutsikale ussikuur. Vaktsineerimised peavad olema tõendatud loomaarsti allkirjaga. Kolmekuune kutsikas peaks olema vaktsineeritud vähemalt üks kord kompleksvaktsiiniga (kordusvaktsineerimine on kuu aja pärast).
3. Küsige, millega koera on toidetud ja millega peaks. Suure koera kutsikate toitmisel on kuni kutsikate aastaseks-pooleteiseseks saamiseni äärmiselt oluline õige toitmine, et koera luustik ja liigesed saaks korralikult välja areneda.
4. Võiks ka küsida, kas koer on kiibitud. Kui koer peaks kunagi kaduma, on võimalik teda kiibi abil omanikuga taas kokku viia. Kui koer saab teile, peate hoolitsema selle eest, et kiip koos teie kontaktandmetega ka registrisse kantaks, muidu on kiip kasutu – keegi ei oska selle numbri järgi omanikku otsida.
5. Ja paha ei teeks vabas vormis kirjutatud ostu-müügileping. Hooliv müüja tunneb kutsikate käekäigu vastu huvi. Aluseks võib võtta kas või Eesti Kennelliidu kodulehel oleva ostu-müügilepingu.
Koos on kergem
Mida rohkem omavahel suhelda, mitte murega vaikselt nurka pugeda, seda raskem on puppymiller’itel kutsikaid toota – sest kutsikaid ei osteta, kui inimesed on saanud niipalju targaks, et ei osta endale koju viitsütikuga pommi.
Telefonikõne puppymiller’ile
Ma ei saanud rahu ja pidin uurima ka ühe teise aktiivse puppymiller’i eluolu. Tema kuulutustes on esimestel kuudel justkui kogemata jäänud mainimata, et kutsikate isaks on kaukaasia lambakoer (ehk sedamoodi isend). Mõni aeg hiljem ilmub kuulutusse täiendus, et isaks on “suurekasvuline koer”, lõpuks, et “xxx-i ja kaukaaslase kutsikad”. Hind oli esimese hoobiga 3000 (~180 eurot), sügiseks langes see 2000 peale (~120 eurole), veebruaris müüdi veel viimast kutsikat.
Aga ära sa ütle, märtsis juba rõõmsasti üleval kuulutus sama telefoninumbriga, et müüa 2-kuused kutsikad! Seekord oli kutsikate hind “kõigest” 1200 krooni (~75 eurot) ja see, et mõlemad kutsikate vanemad pole xxx-laadsed, ilmus ka alles järgmistesse kuulutustesse koos hinna langusega 1000 kroonile (~60 eurole). Ma siis helistasin, ja uurisin lähemalt…
“Kutsikate isa on jah ilmselt naabri kaukaaslane, teised suuruse poolest ei sobi!”. Küsisin, kes siis ema on, ja paberitega või paberiteta. “Ema on must paberitega xxx!” Püüdsin ikka uurida, kes ema vanemad on, kust ta pärit on. Vastaja jutt muutus konarlikuks, mõttepausiliseks ja lõpuks ei osanud ta öelda muud kui: “Ah paberites on kirjas, kes on vanemad? Sealt siis saab vaadata? Mul pole neid kaasas, ma kodus pean vaatama – andke mulle oma meiliaadress, ma kirjutan teile!”.
Kirja pole ma saanud tänini.
[related-posts]
Warning: Undefined variable $u_date in /data01/virt4399/domeenid/www.retriiverid.ee/htdocs/wp-content/themes/Erty/page.php on line 33
Viimane uuendus: 2016/04/15