Eesti Retriiverite Tõuühing

Autor: Piret Jõhvik

Kes on kasvataja?

Mina vastaks nii: kasvataja on inimene, kellel on eesmärk tõugu parandada ja kelle jaoks on tähtis leida konkreetse tõu aretuses see üks konkreetselt sobiv ja õige isane koer ühele konkreetsele väga heale emasele koerale, mille tulemuseks on tõustandardis kirjeldatud ideaalilähedased kutsikad.

Kasvataja tegeleb aretusega iseenda jaoks, eesmärgiga saavutada tõustandardis kirjeldatud koera ideaali lähedane tulemus.

Kasvataja on nõus kutsikaid enda juures hoidma ka rohkem kui 45 päeva, et olla kindel oma valikus ja näha, kellest saab perspektiivkas näituse koer, ja kellest tulevikus sobiv aretuskoer ja kellest saab lihtsalt uuele perele hea sõber ja kaaslane.

Kasvataja ei ole inimene, kes kasutab aretuseks üks kõik millist samast tõust isast koera oma emase koera paaritamiseks, eesmärgiga toota kutsikaid, mille järele on turul nõudlus.

Kasvataja jälgib koerte aretususes järgmisi põhitõdesid:

• koer on füüsiliselt terve
• Koer on oma iseloomult terve ja tasakaalukas
• koer on koostöö valmis ja õppimishimuline
• koeral on meeldiv välimus

Millistest kriteeriumitest lähtuda aretuskoera valikul?

Koer ise

Tuleb hinnata koera omadusi, kuid peab silmas pidama, et osa koera omadusi on päritavad ja osa omadusi on ümbritseva keskkonna mõjutused. Välja on kujunenud aegade jooksul, et isasele koerale kehtestatakse üldjuhul rangemad nõuded kui emasele koerale.

Kui koeral on mõni viga, mis on tõustandardi järgi lubamatu, ei tohiks teda kasutada aretuses. See võiks olla üldpõhimõte, kuid siiski võiks meelespidada, et head koera ei tohiks aretusest siiski välja jättä, kui tal esineb vaid üks viga. Tõenäoline on, et osa tema järglasi küll pärib selle, kuid mitte kõik. Kui veel esimeses põlves see viga ei avaldu, ei ole välistatud, et see viga tuleb esile järgmises põlves.

Koera sugupuu

Lisab koera omaduste hindamisele usaldusväärsust. Sugupuu uurimisel võib selgelt näha olla, et mõni koera omadus selgelt pärandub kuid peab meeles pidama, et hea sugupuu ei tee koerast paremat kui ta on. Samuti ei tee koera paremaks ega halvemaks see, kus ta on sündinud või kes on tema kasvataja või omanik või kui pikk on tema vanemate või esivanemate tiitlite rivi. Tiitlid teatavasti ei ole päritavad.

Koera õed-vennad

Lisavad samuti koera omaduste hindamisele usaldusväärsust, kuid koera õdedel-vendadel võib olla täiesti erinev genotüüp. Vaatamata sellele, et iga koera ei kasutata aretuses, on ta oma vanemate järglane ja tõu esindaja, mistõttu ta räägib kaasa tõu arengule ja annab üle vaate selle tasemest. Kasvataja peab omama ülevaadet õdede-vendade headest külgedest aga ka esinevatest vigadest, mis on aretuse seisukohalt äärmiselt vajalik info.

Koera järglased

Koera poolt jäetud järglaste kvaliteet annab kõige usaldusväärsema pildid sellest, kui suurel määral koera head omadused on päritvad, s.t. annab koera aretusväärtusest kõige parema pildi, kuid järglasi peaks võrdlema rohkem kui ühest jäetud pesakonnast. Aretus läheb ainult siis edasi, kui head isendid jätavad endast rohkem järglasi kui halvad.

Alati soovitakse, et järglased sarnaneksid võimalikult palju oma vanematele, kuid ka selles osas tuleb aeg-ajalt ette üllatusi. Seetõttu on äärmiselt tähtis, et aretuses kasutatavad koerad esindaksid vähemalt tõu keskmist taset, muidugi veel parem kui nad oleksid üle tõu keskmise taseme.

Juhtum reaalsest elust: Pühapäeva õhtupoolik, heliseb telefon ja teisel pool on naisterahvas, kes teatab, et tal on vaja isast koera, kuna koeral on teist päeva jooksuaeg ning kuna kutsikatele on soovijaid, tahaks paaritada, on Teil kedagi pakkuda? Võttis tummaks.

Ütleksin siinkohal põhireegli, mida olen öelnud kõigile emase koera omanikele, kes on küsinud: isane koer valitakse sellise põhimõtte järgi, et ta kompenseeriks võimalikult hästi kõik emase koera puudused ja et isane koer omaks kõiki neid omadusi, mida loodad tulevastel kutsikatel omada. Selleks, tuleb eelkõige tunda oma koera häid külgi ja tausta ning samuti endale ausalt tunnistada koeras leiduvaid puudusi.

Head kutsikad sünnivad eelkõige sellistest vanematest, kes teineteise pisikesi puudusi kompenseerivad, seetõttu tuleb nii isase kui ka emase koera omanikul väga hästi tunda oma koera ja midagi varjamata, seda ka öelda.

Paraku on elu juba selline, et kõik negatiivsed küljed tulevad ca 100% kaasa ja positiivse poole pealt tuleb loota, et see nii ei juhtu. Ei tasu valida tingimata isast, kes on kõige enam pärjanud näitustel ja kogunud hulga tiitleid (vaata eelpool öeldut).

Kui oled koera ostnud kohusetundlikult kasvatajalt, oskab temagi soovitada isast, keda oma koerale valida. Tuleb käia ka näitustel, et tutuvuda isaste koertega. Ainult foto põhjal valitud isases võib nii mõnigi kord pettuda.

[related-posts]