Eesti Retriiverite Tõuühing

• Aretusnõuded
• Eetikakoodeks
• Aretusprogramm
• Kasvatajad

Aretusvaldkonnas on Eesti Retriiverite Tõuühingu peamine ülesanne koguda retriiverite terviseuuringute tulemusi, korraldada vajadusel silmauuringuid ja geeniteste, jagada infot ja avardada silmaringi läbi teabepäevade ja koolituste.

Uuringutulemused on ametlikud ja avaldatud koerte tõuregistris. Samuti koguvad aretustoimkonna koordinaatorid infot ka muude haiguste ja vigade kohta (sh epilepsia, põlve ristsidemete katkemise, nahaprobleemide, kuiva nina, hambumus- ja munandivigade kohta), kuid teave selle kohta ei ole avalik, kuid seda kasutatakse tõu tervisest üldpildi loomisel. Aretusküsimused ja suunised on paika pandud aretusprogrammis.

Lugemist aretuse teemadel:

• Aretusnõuded
• Kasvatajad
• Kasvatustöö nõuab aega ja energiat
• Enne kui koer saab kutsikad
• Kuidas tunda ära hea kasvataja?
• Aretusvastutus
• Kehv või hea koerakasvataja – kuidas teha neil vahet?
• Esimese pesakonna planeerimine
• Kasvatustöö alustamine
• Lõpptulemusena õnnestunud sünnitus ja kutsikate hooldamine
• Kas ostja valib kutsika või kasvataja ostja?
• 10 halvimat põhjust miks mitte steriliseerida/kastreerida oma koera
• Ärge kasvatage kutsikaid pudelis – püsti, välja ja jalutama
• Püometra ehk mädaemakas
• See meeletu jooksuaeg
• Kes on millerdaja
• MÜÜT: iga emane koer peab kord elus pojad saama!
• Abivahendid koera poegimisel
• Aretusest – isase koera omanikule mõtlemiseks

• Mis on tõukoer ja kuidas ta erineb krantsist?

Fakte “paberite” ehk tõutunnistuse kohta:

Mis need on?

Rahvakeeli paberid (tõutunnistus) on koera päritolu tõendav dokument. See kinnitab vaid, et koera vanemad on samast tõust ja nad näevad välja nagu see tõug välja nägema peab, lisaks võib seal olla kirjas terviseuuringute tulemusi, töö ja näituste tiitleid.

See nn “paber” maksab EKL-i liikmele ainult 13.- eurot. Kutsika müügihinna määrab vaid kasvataja ja seda omadel kriteeriumidel. 

Miks “pabereid” vaja on?

Tõukoera esivanemaid on võimalik registrist vaadata väga kaugele minevikku. Ja see tagab tõu järjepidevuse ning kindlustunde, et kutsikas kasvab just selliseks, nagu me ootame. Eestis annab tõutunnistusi välja Eesti Kennelliit.

Tõukoerte eelis on kindlasti teadmine, milliseks koeraks kutsikas kasvab. Suurus, karva tüüp ja hulk ning iseloomujooned on aastakümnete ja -sadade jooksul toimunud aretustöö tulemusena üsna selgepiiriliselt välja kujunenud. Paberiteta (laadse) koera puhul aga võib armsa retriiveri asemel aasta aja pärast vastu vaadata hiiglasekasvu sõber (meenutagem anekdooti mehest, kes turult väikese valge toakoerakese pähe jääkaru ostis).

Kui Sa ei hooli paberitest, kuid soovid siiski lemmikut, siis on äärmiselt mõistlik seada sammud mõnda varjupaika.

“Paberid” = näitused ja aretus?

Ei, kindlasti mitte! Tõutunnistus lihtsalt näitab koera päritolu ning seda, et koer on just sellest tõust.

Enamuse tõukoerte paberid seisavad kuskil sahtlipõhjas ning ei mõjuta koera igapäevast elu. Tõukoertega käiakse jalutamas, antakse süüa ja sügatakse – samamoodi nagu tehakse segavereliste koertega. Koera omanik otsustab ise, kas ja kui palju tema koeraga näitustel või võistlemas käiakse. Suurem osa tõukoertest ei satu kunagi näitusele ega saa järglasi.

“Paberid” ei tee koera haigeks

Tõutunnistus ei ole tervisetõend. Registreeritud kutsikate puhul saab lihtsalt olla kindel, et tegu on just selle tõu esindajaga. Kui tõukoer pärineb ka korraliku kasvataja käest, siis on tagatud ka kõikvõimalike tervisenõuete täitmine. Mis paraku ei saa siiski anda 100% garantiid. Kuid õnnetute juhuste korral on alati tagatud ka kasvataja tugi.

Kõik jutud tõukoerte viletsast ja krantside tugevast tervisest on ilma vähimagi aluseta. Tõukoerte osas on olemas teatav statistika ning on teada mõnedele tõugudele omasemad pärilikud haigused. Mõnel tõul aga ei ole üldse pärilikke terviseprobleeme märgatud. Kuid krantside osas puudub igasugune statistika ning isegi ei ole üritatud mingeid kokkuvõtteid või üldistusi teha. See ei oleks ka võimalik. Seega ei ole mõeldav ka nende tervise kohta vähimatki üldkehtivat öelda.

Nii krantside kui kõigi tõugude kohta on võimalik tuua mistahes teemal näiteid äärmusest äärmuseni – keskmine tõde ja tõenäosus kujuneb paljudest juhtumitest ning aastatepikkusest kogemusest.

Vormistamine ja hind

Ainus tingimus, et kutsikas saaks tõutunnistuse on see, et tema mõlemal vanemal on tõutunnistus ja nad on samast tõust. Järelikult ka kõigil neljal vanavanemal ja nii edasi – põlvkond põlvkonna järel. Retriiveritel ei ole enam kehtivaid aretuse erinõudeid. Seega ei ole ühtegi ausat põhjust, miks (väidetaval) tõukoera pesakonnal pabereid ei ole.  

Eestis annab tõutunnistusi välja Eesti Kennelliit. See nn “paber” maksab EKL-i liikmele ainult 13.- ja mitteliikmele 26.- eurot.  

• Loe: Kuidas vormistada tõutunnistust (millised on vajalikud dokumendid)
• Loe: Millised on retriiverite aretussoovitused (puuduvad erinõuded)

Tõutunnistus jäetakse vormistamata eelkõige koertele, kelle sugupuu pole päris see, mida kasvataja väidab (näiteks on isaks naabri Muki, mitte väidetav udupeen tituleeritud koer) või ei taha „kasvataja” näidata, et on „aretuses” kasutanud selleks mittesobivaid koeri (olgu selleks siis terviseuuringute halvad tulemused või ebasobiv sugupuu).

Kes saab kutsikale tõutunnistuse vormistada?

Vaid kasvataja (emase koera omanik). Selleks on alates kutsikate sünnist aega 6 kuud. Tõutunnistused tuleb vormistada kõikidele ühe pesakonna kutsikatele samaaegselt.

Kutsikaomanik ei saa tõutunnistust tagantjärele ise vormistama minna.

Kui Sa ei ole väga kursis koerte maailmaga, siis loe järgnev süvenenult läbi: http://kutsika.kuut.org/.