Iga aasta aprillikuu viimasel kolmapäeval (tänavu siis 27. aprillil) tähistatakse enam kui kuuekümnes riigis rahvusvahelist pimedate juhtkoera päeva, et juhtida avalikkuse tähelepanu neile erilistele ja tublidele koertele, kes iga päev meie keskel liiguvad.
Juhtkoer ja tema oskused
Juhtkoer on sõbraliku loomuga hästikasvatatud ja kuulekas koer, kes on eriettevalmistusel omandanud pimeda juhtimiseks tarvilikud oskused. Juhtkoera on õpetatud täitma jalakäijate liiklusreegleid: liiklema kõnniteedel, peatuma sõidutee ääres, ületama teid võimalusel ülekäigurajal, kirjutab Delfi.
Oluline on, et juhtkoer juhiks pimeda mööda kõiksugustest takistustest: laternapostidest, prügikastidest, pargitud autodest, okstest ja teeparandustest. Kui takistusest ei ole võimalik mööduda, peab juhtkoer peatuma ning sellega pimedat olukorrast teavitama.
Väga tähtsad on otsimiskäsklused, mis aitavad pimedal liikuda soovitud objekti juurde.
Juhtkoerad peavad oskama otsida uksi, treppe, pinke ja ülekäiguradasid. Et juhtkoerakasutaja oskaks ruumis orienteeruda, peab juhtkoer hoidma otsesuunda. Pööramiseks tuleb anda vastav käsklus (vasak või parem). Juhtkoeri on õpetatud tõstma üles ja andma koerakasutajale mahapillatud esemeid. Kokku tunneb õpetatud juhtkoer umbes 30 käsklust, mis võivad koeriti erineda.
Juhtkoerad Eestis
Juhtkoer Juksi Grigos Ret
Eestis alustati soomlaste abiga juhtkoerte treenimist 1992. aasta lõpus. Koolitamistegevuse koordineerimiseks loodud Sihtasutus Juht- ja Abikoerte Kool tegutseb juhtkoertealal tänaseni.
Kaheksateistkümne aasta jooksul on Eestis tegutsenud seitse juhtkoeratreenerit, kes on praeguseks koolitanud üle neljakümne juhtkoera. Enam kui kolmekümnest pimedast või vaegnägijast on saanud juhtkoerakasutaja, kelledest staažikamatel kaaslaseks juba teine truu sõber.
Sihtasutuse Juht- ja Abikoerte Kooli juures tegutseb alates 1995. aastast kennel Juht, mis tegeleb spetsiaalselt juhtkoerteks sobilike labradori retriiverite aretamisega. Kuigi maailmas kasutatakse laialdaselt ka teisi koeratõugusid (nt. saksa lambakoer, kuldne retriiver) ning isegi ristandeid (levinuim labradori ja puudli ristand labradoodle) on Eestis juhtkoertena kasutusel peamiselt labradori retriiverid.
Sobiva kutsika valimine ja treenimine
Kutsikatele tehakse testid, millega kontrollitakse nende iseloomuomadusi ja kalduvusi. Testide põhjal valitakse pesakonnast välja sobilikud koerad, kes antakse kahe kuni kolme kuu vanusena kasvama vabatahtlikesse kasvuperedesse. Kasvuperes elab tulevane juhtkoer enam-vähem tavalist kutsikaelu. Vahetu kokkupuude inimeste elu ning erineva ümbrusega teeb temast igakülgselt arenenud kogemusterikka looma. Soovi korral võib kasvupere tegeleda kutsika algkoolitamisega.
Umbes pooleteiseaastaselt läheb koer viieks kuuks koolitamisele treeneri juurde. Esmalt läbib koer üldkuulekuskoolituse ja seejärel saab juhtkoera eriettevalmistuse. Koera õpetatakse pideva kordamise läbi erinevates tingimustes. Treener peab juhtkoera koolitama nii linnas kui maal, nii sise- kui ka välisruumi(de)s, ühistranspordis ning avalikel üritustel. Ja seda iga ilmaga. Mida erinevamate olukordadega tulevast juhtkoera tutvustatakse, seda parem juhtkoer temast tuleb.
Kõige olulisem osa juhtkoera treenimisest on kokkuõpe pimeda või vaegnägijaga, mille eesmärgiks on panna juba hästi töötav juhtkoer tööle tulevase kasutaja heaks. Kokkuõpe sooritatakse samuti võimalikult erinevates tingimustes, ühe või kahe kuu jooksul. Pärast kokkuõppe lõppemist hakkab juhtkoer elama pimeda või vaegnägija juures. Edasi aitab juhtkoera oskusi lihvida ja koostööd sujundada selleks koolitatud vabatahtlik abistaja. Ühtlasi toimuvad igal aastal õppepäevad juhtkoerakasutajatele. Kõik selleks, et hästi õpetatud koer säilitaks oma oskused või isegi parendaks neid.
Juhtkoerad lähevad vajadusel pensionile, selleks otsitakse neile vabatahtlik perekond, kes on nõus aitama tublil koeral väärikalt vanaduspõlve veeta.
Artikkel: Lemmik.ee
[related-posts]
